Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Sügisball 28. mai 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 11:14
Tags: , , , ,

Parimaid kohti ehk lemmiklõigud:

Äike

1. peatükk

Ramon Gomez de la Serna: Vannitoas tilkuva vee öine tragöödia rõhub nagu ei miski muu inimese südant. Seda lauset luges Eero aasta hiljem ja mõtles, kui õige see on. Nagu ei miski muu tilkus vesi, üksikud tilgad rõhutasid täiesti üksiku Eero südant. Ja Eero mõtles, et nüüd on ta vaba.

Hilissügis

1. peatükk

Ta kadestas neid kunste, mis on seotud kehaga, häälega, värviga. Kus tungitakse elu sisse, vaadatakse silma, karjutakse, muudetakse kuju, kaotakse ära, käiakse teises maailmas. Kus kunsti haardest ei pääse. Nagu teatris, kus pannakse rusikas nina alla ja lastakse valgust silma, nagu kinos, kust seansi ajal on piinlik lahkuda, nagu muusikas, mis mõjub vegetatiivsele närvisüsteemile juba üksnes oma lärmiga ja paneb seda rohkem sipelgaid mööda selga jooksma, mida enam on orkestrante või lauljaid. Aga luule vaikib. Suletuna raamatutesse, mida peab avama. Avama heatahtlikult. Kaasa looma. Siis hakkab rääkima, siis soojendab.

*

Valgustus ja muusika näitelavale, hinge muusika, mesipuu täis mett, tähine öö, apelsiniõis ja lipp, õde, ema ja mõrsja, intellekti pidupäev, Altamira päikesetõusukarva mustalakalised härjad paistmas läbi Uraani-lenduri rohekast klaasist skafandri, südame veri, vana vein – nii nimetasid luuletajad luulet.

5. peatükk

Nii see aeg siis voolab. Aga kuidas ta voolab? Vesi voolab, teda on näha, temasse saab käed panna. Ta on voolates külm või kuum. Õhk voolab tuulte kujul. Teda ei näe, kuid ta puhub põsele. Teda on tunda, kui tõstad märja sõrme üles. Ta liigutab pilvi. Kui aeg? Ta pole ei külm ega kuum. Ta ei jahuta märga sõrme. Kuidas ta siis voolab?

Talv

3. peatükk

Eelistan individuaalsust teie kiuste, armastan üksikisikut kättemaksuks, teie, kes te arvate, et kõrgemast vaimsest sihist rääkimine on idealism või paremal juhul lapsikus. Ent kas siis tõesti pidi mateeria inimese kaudu jõudma enesetunnetamiseni ainult selleks?

Advertisements
 

Isiklik #8 24. mai 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 21:28
Tags: , , , ,

Kui “Sügisballi” täielikult läbi olen lugenud panen siia kindlasti oma lemmik kohad kirja. Nad on mul raamatus kenasti üles märgitud. Üldiselt on raamat läbi ja lõhki üks armastusväärne teos. Inimesed kulgemas oma elurütmis ja rutiinis. Igaühel mingid sarnases joones jooksvad mõtted, mis neid igapäevaselt painavad.

“Mässajate” etendus jäi ära ja leidsin järsult õhtus paar lisatundi aega. Kahju oli etenduse pärast, aga aeg tuli kasuks. Ideaalne ilm kodus olemiseks ja õppimine tuli üllatavalt hästi välja. Eelviimane nädal ja õpimaraton. Tegelikult see väga hea ei ole, aga seda parem on suvevaheajale minna ja koolile So long lehvitada. Kuni viimase keskkoolisügiseni.

Sofi leiab homme oma mälupulgalt lisaks filmile väikse sürpriisi, mille ma ilmtingimata sinna lisada tahtsin.

Eile käis Piia külas. Õhtul ülemeelikus tujus käisin Karinile täielikku ajuvabadust ajamas. Regulaarselt. Nii tunnis paar korda (kui mitte rohkem).

Mõtted jooksevad siia-sinna ja seisma jääda ei taha. Olen hakanud elama mõtte järgi, et ei hangi endale asju, mida tahan, vaid mida vajan. Selle mõttega viisin laupäevaselt täikalt alles jäänud asjad Humana kogumiskasti. Ehk keegi saab selle läbi rõõmu tunda. Siis oleks minu püüe täidetud.

Bettiga arutasime maailmaparandamist ja lõpuks läks teema väga laiaks kätte: lastekodulapsed, annetused kõik-kõik.. Mul on jälle See vool peal, mis aina enam selliseid mõtteid pähe tekitab. Nad idanevad seal kogu aeg, aga aegajalt tulevad suurte hoogudena välja.

Öösel poole kolme ajal teki all ei suutnud magama jääda enne, kui mõtlesin välja ja kinnitasin üle oma mõtte allika. Andersoni luuletuse lõpuread painasid mind:

Kõik inimesed magavad, kuid keegi ei tea, miks. Keegi

ei tea isegi seda, miks me oleme ärkvel.