Keaton kummitab mu peas sügisestel tänavatel jalutades.
Lehed on kollased.
Õhus on rõskust.
Hinges on raskust.
Lootus 20. mai 2012
Hope
Emily Dickinson
Hope is the thing with feathers
That perches in the soul,
And sings the tune-without the words,
And never stops at all,
And sweetest in the gale is heard;
And sore must be the storm
That could abash the little bird
That kept so many warm.
I’ve heard it in the chillest land,
And on the strangest sea;
Yet, never, in extremity,
It asked a crumb of me.
*
Need ilusad hetked, kui tunned, et lootus võidab kõik ja rõõmupisarad silmanurgas sillerdavad kui vihmapiisad päikese käes. Kaunis, kaunis öö on täna.
Tea for two 4. apr. 2012
/Autor: Pamela August Russell/
*
Maailmas on ka selliseid tragöödiaid.
Minu armastusest Brautigani vastu ja selle luuletuse vastu.
Seisatan 22. juuli 2011
Kõndind nii keerukaid radu
elus, ses imetaolises paigas,
seisatan nüüd ja vaatlen…
Vaatlen end nägijaks.
Ja mõni poolelijäänud mõte
kukub ajust südame
ning küpseb sääl
/Marie Under(iga tõtt vahtimas)
(pilt Roman-Sten Tõnissoo)
pour merle 5. jaan. 2011
Joome oma kurva kohvi
kuskil tühja mere kaldal
sinu silmades on piirid
mida keegi võõras valvab
sõrmenukid lubivalged
olen püüdnud hoida sooja
päike vastu längus mände
juba eile vajus looja
– Reet Sool
Küsimused 3. mai 2010
Bertolt Brecht
Küsimused
1934
Tõlkinud Märt Väljataga
*
Kirjuta,. mis on sul ümber! Kas soe on rätt?
Kirjuta, kus sa magad! Kas pehme on voodi?
Kirjuta, kuidas näed välja! Kas endistmoodi?
Kirjuta, mida igatsed! Kas minu kätt?
*
Kirjuta, kuidas sul läheb! Kas halastatakse sulle?
Kirjuta, mis neil on plaanis! Kas sa vastu pead?
Kirjuta, mida sa teed! Kas midagi head?
Kirjuta, millele mõtled! Kas vahel ka mulle?
*
Mul on vaid küsimusi sulle anda!
Mis tahes vastuse ma võtaks sult vastu!
Kui väsind oled, ma ei saa sind kanda.
*
Kui sul on nälg, mul süüa sul anda ei ole.
Olen nagu maailmast lahti lastu,
Otsekui oleksin su unustanud ära.
Luulet 2. mai 2010
César Vallejo
Tõlkinud Ain Kaalep
*
Üks mees seal käib, käe otsas leib.
Kas hakkan nüüd oma kahestumist kirjeldama?
*
Teine istub, kratsib, leiab kaenla alt täi ja tapab selle.
Kas tasub üldse kõnelda psühhoanalüüsist?
*
Keegi on tunginud mu rinda, kaigas käes.
Kas rääkida seepeale arstiga Sokratesest?
*
Lonkur läheb mööda, käekõrval laps.
Kas hakkan nüüd lugema André Bretoni?
*
Üks väriseb külmast, köhib, sülitab verd.
Satub ta iial riivama Mina sügavust?
*
Üks otsib solgi seest konte ja koorukesi.
Kuidas nüüd kirjutada veel lõpmatusest?
*
Töömees kukub katuselt, sureb ega söö enam hommikust.
Kas uuendada seepeale troope, metafoore?
*
Kaupmees tüssab ostjat ühe grammiga.
Kas kõnelda nüüd neljandast dimensioonist?
*
Pankur võtab bilanssi.
Mis näoga nutt teatris?
*
Paaria magab, teise jalg vastu seina.
Kas kõnelda nüüd Picassost, kui seintel pole kõrvu?
*
Keegi läheb nuuksudes matusele.
Kuidas nüüd lasta end veel Akadeemiasse valida?
*
Keegi puhastab püssi oma köögis.
Mis mõttega kõnelda sealtilma asjadest?
*
Keegi läheb mööda ja rehkendab sõrmedel.
Kuidas kõnelda mitte-minast ja mitte karjuda?
*
5. november 1937
*
/tärnid on vajalikud, sest wordpressile väga ei meeldi neid tühje ridasid jätta (böö)
