Hommik.
Jahvatad enne duši võtmist kohviube.
Kogu köök on juba kohvi aroomi täis, aga juua pole veel midagi.
Paned kannutäie tõmbama ja sukeldud veejoa alla.
Kui tagasi kööki naased oled juba kui puhas leht.
Kohv on valmis.
Ootab sind.
Eluvaim tuleb sisse.
Vaim on ergas.
Keha tahab tegutsemist.
Seda vist nimetataksegi sõltuvuseks.
Täna hommikul oli esmaspäeva tunne. Sellise esmaspäeva tunne, millest olen alati unistanud. Ärkan tööpäeval enne äratuskella. Uni läheb vahelduva eduga juba mitu tundi ära, aga suudan ikka ja uuesti magama jääda. Unistades. Väljas paistab päike ja aknast tuleb sisse karget sügisõhku. Veidi talve lõhnalist. Lõpuks end teki alt välja ajades panen käima ilusa muusika ja hakkan tasapisi toimetama. Kohvi lõhn köögis võtan hommikust dušši. Jõuan parajalt ka mõned read kirja panna lõpetades seal, kust hiljem hea jälle alustada.
Hommikud…
Rohkem kui Dave Grohli armastan ma kohvi.
See video on alatine tujutõstja ja ma ei kavatsegi sellest niipea tüdineda. Mäletan kui Häldi mulle seda esimest korda näitas. Me jõime kohvi ja olime umbes samamoodi hullumas. And I just made a fresh pot to enjoy right now. Mmjaa!
