Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

sõnailu 31. juuli 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:53
Tags: , ,

I am not the first person you loved.
You are not the first person I looked at
with a mouthful of forevers. We
have both known loss like the sharp edges
of a knife. We have both lived with lips
more scar tissue than skin. Our love came
unannounced in the middle of the night.
Our love came when we’d given up
on asking love to come. I think
that has to be part
of its miracle.

This is how we heal.
I will kiss you like forgiveness. You
will hold me like I’m hope. Our arms
will bandage and we will press promises
between us like flowers in a book.
I will write sonnets to the salt of sweat
on your skin. I will write novels to the scar
of your nose. I will write a dictionary
of all the words I have used trying
to describe the way it feels to have finally,
finally found you.

And I will not be afraid
of your scars.

I know sometimes
it’s still hard to let me see you
in all your cracked perfection,
but please know:
whether it’s the days you burn
more brilliant than the sun
or the nights you collapse into my lap
your body broken into a thousand questions,
you are the most beautiful thing I’ve ever seen.
I will love you when you are a still day.
I will love you when you are a hurricane.

– Clementine von Radics, Mouthful of Forevers

Advertisements
 

ei, ei ole 18. juuli 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 13:25
Tags: ,

Maailm ei ole vaatamata sellele ühetähenduslik, et suurem osa inimesi püüab seda jagada “mustaks” ja “valgeks”. Seejuures nägemata palki iseenda silmas, küll aga leides pinnu naabri silmast.

Anatoli Nekrassov

 

where are you headed? 15. juuni 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 19:06
Tags: , ,

Highways full of crowds going somewhere, somewhere, somewhere, nowhere.

*

Bradbury kes muu.

“Fahrenheit 451”

 

Kollane kevad 17. märts 2013

Päike paistab. On laisk pühapäev. Elutoa võilillekollased seinad unistavad kevadest. Kevadest, mis pole ainult päikesekiirtes, vaid ka õhus. Ise unistan ka kevadest, väljas. Hinges on ta juba mõnda aega oma võrseid laiali ajanud. Käes Õnnepalu “Mandala” – seegi kevade värvi. Kirjandus on oma olemasolu meelde tuletama hakanud ja tekitab tahtmise kogu raamaturiiul teos-teose järel ette võtta. Eks ma sellega eile algust tegingi. Ikka lähed raamatupoodi ja tuled tagasi virna uute sõpradega, vanad, veel lugemata, alles kodus ootamas. Jätkuks seda püsivust nüüd pikemaks ajaks. Istuda voodil, silmad veidi kissis ent ometi õnnis naeratus näol ja rida-rea järel silme eest läbi lasta. Paremad neist hinge kirjutada. Või paberile. Eks ikka selleks, et hiljem neid endale meelde tuletada ja omakorda naeratada.

 

paistab, et te vaikite nii hästi 16. märts 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:29
Tags: , , ,

Jah, mis sa nukrutsed siin! Ma ei taha nukraid inimesi näha, või olgu, eks igasuguseid inimesi peab olema, istu nukrutse edasi.

Või hoopis: “Vabandust, kas võib teie juurde istuda ja koos teiega vait olla? Paistab, et te vaikite nii hästi. Ma ei tea küll millest…”

Peeter Sauter “Ära jäta mind rahule”

 

ei iialgi 4. märts 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 14:23
Tags: , ,

Kehaliselt on iga inimene tervik, hingeliselt mitte kunagi.

Herman Hesse

“Stepihunt”

 

haiguste hooaeg läheneb 24. veebr. 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 15:08
Tags: , , ,

Miks ma seda head siis uskuda ei oska või ei või. Või võin? On see hirm, et kõik kaob? Või niisama skepsis.

Sest pole olnud korda, kus armastus poleks perse läinud. Või mis armastus. Algul pole ju mingit armastust. See tuleb tasapisi hiilides, aga seda kindlamalt. Kuigi jah, selle tuleku ajal, nakkumise ja viiruse arenemise ajal, on haigusel kümneid kordi võimalik kaduda, hääbuda.

Ainult, et tihti on nii, et terveks ei saada korraga. Üks saab, aga teine põeb edasi.

/Peeter Sauter “Ära jäta mind rahule: a love story”/