Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Kohtumised Marju Mutsuga 15. mai 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 12:50
Tags: , , ,

Mäletan oma esimest kohtumist Marju Mutsuga. Jalutasin mööda Pärnu maanteel asuvast Disaini- ja Arhitektuurigaleriist, pea omi mõtteid täis, hooletult pilgul ringi käia lastes. Aknast vaatasid mulle vastu (minu jaoks tol hetkel) tundmatud kunstiteosed, mis sundisid ringi pöörama ja uksest sisse astuma. Galeriis polnud peale minu ja näitusevalvuri kedagi. Võtsin aega iga tööga tutvumiseks, vestlesin valvuriga, et kunstnikust endast rohkem teada saada. Mind juhatati mind Herald Eelma koostatud raamatu juurde ja veetsin Marju Mutsu tööde seltsis kogu ülejäänud õhtu.

 

See oli 2011. aastal. Sealt edasi võtsin raamatu aeg-ajalt jälle ja jälle kätte, võlutuna Mutsu tööde sundimatust kergusest ja lugude jutustamisest.

 

Möödus kaks aastat. Olin esimese kursuse kunstiteaduse tudeng ja käimas kohustuslik muuseumipraktika nädal. Meile tutvustati Kumu kunstihoidlaid, nende seas graafikakogu. Pilk jäi pidama sahtlil nimega: M. Mutsu. Tundsin äratundmisrõõmu südames ja palusin töid näha. Aega selleks polnud ning sain vastu teavet, et kunstniku tööde näitus on planeeritud järgmisse aastasse. Üldises infomüras oleks see teave kuskil minus ära registreerunud, et seejärel ununeda. Õigel hetkel enne praktika lõppemist, aga tuli ta taas esile. Pakkusin end appi. Siit võiks öelda algab minu kolmas kohtumine Marju Mutsu graafikaga.

 

2013. aasta septembris kohtusin taas Anne Unteraga, Kumu graafikakogu hoidjaga. Sellest ajast peale on minu tutvus Marju Mutsu töödega muutunud sügavamaks. Oleme vestelnud Mutsu poegadega – see on avanud nii mõnegi töö jaoks hoopis uue tagatausta, arutanud näituse kontseptsiooni üle, kahepeale tutvustava teksti valmis teinud ja näituse teosed välja valinud.

 

Marju Mutsu “Ofordis tabatud hetk” näitusel Kumu kunstimuuseumis on üleval tööd, mis keskenduvad aja fenomenile. Graafik on osanud kinni püüda nii mööduvate inimeste pilke kui looduse ürgset ilu. Teda on alati ümbritsenud nooruse lummus, kuid vaatamata sellele on ta terase ja küpse pilguga maailma vaadanud, jättes maha visuaalset naudingut pakkuva loomepagasi. Graafiku teosed mahuvad suures osas 1970. aastatesse, ent selle vähese ajaga suutis ta tuua eesti kunsti palju vaimset värskust.

 

Marju Mutsu elu lõpuaastatel asendusid temale omane nooruslik elujanu, meeleolude vaheldumine, graafiliste lahenduste avatus ja väljenduse siirus väga isikupäraste tihedate kujunditega. Neid võiks nimetada filosoofilisteks mõtteteradeks või aforismideks graafikas.

 

Marju Mutsu lahkus siit ilmast enne kui mina siia sündisin. Sellele vaatamata tunnen, et oleme kohtunud mitmeid kordi ning läbi tema loomingu on sündinud väga eriline tutvus.

 

*

 

Marju Mutsu “Ofordis tabatud hetk”

Kumu kunstimuuseumis 15.05.-21.09.2014

4. korrus, A tiib, graafikakabinet

Kuraator: Anne Untera

Kaaskuraator: Elisa-Johanna Udde

Kujundaja: Villu Plink

Graafiline disainer: Kätlin Tischler

29.03.01 (26)Pilt ettevalmistustelt: Elisa-Johanna Udde

 

Advertisements
 

Uue aasta vägiteod 6. jaan. 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:47
Tags: ,

2 x 2 meetrise lambavillateki ajamine tekikotti. Üksinda.

Nagu vaibaga maadleks.

 

*** 20. dets. 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:59
Tags:

Olen jõudnud punkti, kus avastan järjest enam, et lihtsad asjad teevad mind õnnelikuks. Materiaalsus on kaduv.

Lähedus teeb õnnelikuks.

Ilusad sõnad ja pikad vestlused.

Siirus.

Avastada, et külmal õhtul koju jalutades on taevas nii selge, et võid kõiki tähti näha.

Hilisel õhtutunnil põleb vastasmajas kaks akent. Sa ei ole oma unetuses üksi.

Inimesed. Sinu inimesed.

Ja võõrad inimesed, kellest saavad sinu inimesed. Sa tunned seda.

Kingitud taim on koduseks saanud ja ajab uusi võrseid.

Leitud laul, mis räägib sinuga.

Lambavill.

Soojus.

Uued mõtted ja leitud mõtted (ja kirjandusest varastatud mõtted).

Kunstid. Mitmuses, sest neid on palju.

Tunne, et sa ei ole läbi kukkunud.

Külm tuul, mis põsed õhetama paneb. Ja siis sooja ruumi astuda.

Unistused (!!!)

*

Inspireerituna:

“The meaning of life is just to be alive. It is so plain and so obvious and so simple. And yet, everybody rushes around in a great panic as if it were necessary to achieve something beyond themselves.”
– Alan Wilson Watts
 

Lomo Venemaal 24. juuni 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 13:59
Tags: , , , ,

From Russia with love

 

Lomo Prantsusmaal 11. mai 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 16:30
Tags: , , , , ,

000029 000026 000021 000016 000013 000009 000007 000041 000040 000038 000036 000032 000023 000022 000021 000020 000019 000018 000012

 

Emotsionaalse väärtusega valik aprillikuust.

 

depth over distance every time my dear 31. märts 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 02:18
Tags: , , ,

Ma ei tea, kas ma kujutasin seda endale või jäid lõppenud loo sõnad õhku helisema. Oli tunne, justkui saaksin neid lausa puudutada.

*

Lugu, mis mind viimasel ajal kummitab ööd ja päevad.

Ja kui midagi teha, siis just nii palju hinge sinna sisse pannes, nagu need inimesed.

 

Kollane kevad 17. märts 2013

Päike paistab. On laisk pühapäev. Elutoa võilillekollased seinad unistavad kevadest. Kevadest, mis pole ainult päikesekiirtes, vaid ka õhus. Ise unistan ka kevadest, väljas. Hinges on ta juba mõnda aega oma võrseid laiali ajanud. Käes Õnnepalu “Mandala” – seegi kevade värvi. Kirjandus on oma olemasolu meelde tuletama hakanud ja tekitab tahtmise kogu raamaturiiul teos-teose järel ette võtta. Eks ma sellega eile algust tegingi. Ikka lähed raamatupoodi ja tuled tagasi virna uute sõpradega, vanad, veel lugemata, alles kodus ootamas. Jätkuks seda püsivust nüüd pikemaks ajaks. Istuda voodil, silmad veidi kissis ent ometi õnnis naeratus näol ja rida-rea järel silme eest läbi lasta. Paremad neist hinge kirjutada. Või paberile. Eks ikka selleks, et hiljem neid endale meelde tuletada ja omakorda naeratada.