Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Ajaviiteks 28. sept. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 15:07
Tags: , ,

Istun Revalis ja mu kõrval pusib üks väike marakratt oma koduste ülesannete kallal. Istub siin täitsa üksi, sööb šokolaadi eklääri. Arvan, et ta on mõne tähtsama nina (või siis muu töötaja) laps, sest üks püsikunde (Rauno, see välismaa mees!) just ütles talle tere. Tagasi koduste ülesannete juurde, arvud saavad kirja aga tänu kalkulaatori ekraanile. Vot teile nalja! Ma arvan, et ta on umbes 8 ja mina samas vanuses lahendasin kõik oma liitmised ja lahutamised peast. Ja veel nautisin seda. Aga see selleks. Tegelikult ma tahtsin öelda, et ta on nii vahva. Ma ei oska seletada miks. Vahva sellisel väikse lapse moel. Moel, mil see ei vajagi seletamist. Sa lihtsalt näed seda ja see teeb sinu tuju ka heaks.

Tänaval tuli minu juurde üks Hare Krishna, kes rääkis minuga vene keeles. Ma ei jäänud seisma ja ütlesin, et ei taha talt raamatuid. Järgmine Krishna aga suutis mu kinni pidada. Vestlesime oma viis minutit inglise keeles ja ta suutis mulle niivõrd positiivse mulje jätta. Stanislav, Lätist, aga elab Eestis. Ta ütles, et talle meeldib siin, aga inimesed on kohati igavad. Kõik on üks hall mass ja talle meeldis, et ma naeratavana ja huvitavate sukkadega (http://www.besty.ee/charlied.html) kohe silma paistsin. Rääkisime veel veidi krishnadest ja nimedest ja muust ja ta suutis mulle nii hea tunde tekitada. Positiivse energia vahetus.

Miks ma otsustasin selle kõik siia kirja panna? On täiesti võimalik 15 minuti jooksul endale hea tuju tekitada, kui jälgid inimesi enda ümber. Isegi kui nad on võõrad. Alati leiab midagi positiivset ja tavaliselt inspireerivad nad mind mingil määral. Kas oma lihtsuse, positiivsuse, ekstravagantsuse või muuga. Inimesed. Ilusad ja head.

/Võib täheldada, et ma olen jälle oma selles staadiumis, kus elu on lill ja armastan inimesi ja nende olemisi enda ümber./

 

Under The Tuscan Sun 15. märts 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 01:45
Tags: , , , , , ,

Alustades nullist võid sa jõuda kõigeni, mida ainult soovid. Läbi raskuste, läbi pisarate, kuid sa jõuad sinna õnnelikku lõpp-punkti.

Värskelt filmi vaatamise lõpetanud on hing täis tahtmist teha. Olen tähele pannud, et viimasel ajal on mul ette juhtunud romantilised või inspireerivad filmid. See oli mõlemat.

Mind tõmbavad filmid ilusatest kohtadest ja ilusatest inimestest. Coco enne Chaneli, Cheri, Vicky Cristina Barcelona ja nüüd siis Under The Tuscan Sun. See õhustik, mis seal valitseb on nii vaba ja täis võimalusi. Eesti endiselt kestvas talves on lausa kohustuslik kõike seda vaadata. Tekitab lootusi ja ootusi. Ja me kõik teame, kui hästi vahel kõike seda vaja on.

Filmi sisu ma ümber rääkima ei hakka. Ei taha, sest ei oskaks seda nii ilusalt teha, kui film ise seda teeb. Palun, kui teil on vähegi tahtmist nautida veidi kaunist Itaaliat koos kõigi oma keerdude ja vingerpussidega, siis vaadake filmi.

“My Fefe used to say that: no matter what happens, always keep your childish innocence. It’s the most important thing.”