Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Three Kingdoms 19. sept. 2011

Teater NO99. Münchner Kammerspiele. Lyric Hammersmith. Simon Stephens. Sebastian Nübling. World Stage Festival. Lars Wittershagen. Ene-Liis Semper. Seitse näitlejat Eestist, kolm Saksamaalt, kolm Londonist.

“Three Kingdoms” on Simon Stephensi näidend, mis uurib Euroopa ja inimteadvuse kõrvalisi paiku. Tegevus rullub lahti üle kogu mandri, ta liigub tsentrites ja perifeeriates, baarides ja kontorites, tubades ja metsades. Lugu, mis algab peekonite ja munaga, lõpeb müstilises tundamatuses. Kaks detektiivi alustavad jõhkra kuriteo uurimist ning leiavad end peagi keset inimkaubanduse kõige veidramaid tüüpe. Siin äris laenu ei anta ja krediiti ei võeta. Siinsed tehingud on alati lõplikud. Kohtumised, mis peaksid uurimist edasi viima, moodustavad lõpuks sõlmede, tagasilöökide, läbipõimumiste ja petlike näivuste keeruka mustri.  

Laval Risto Kübar, Rupert Simonian, Ferdy Roberts, Nick Tennant, Gert Raudsep, Jaak Prints, Cigdem Teke, Sergo Vares, Mirtel Pohla, Lasse Myhr, Steven Scharf, Rasmus Kaljujärv, Tambet Tuisk.

/Teater NO99 uudiskiri ja www.no99.ee/

Briti, saksa ja eesti politseinikud, mees- ja naisprostituudid, pornokuningas, noor Tommy, kes oli valel ajal vales kohas, lennujaam, hotell, ülekuulamisruum, saun, pornopesa, Risto Kübara laulud ja litsakas Eleanor, alusetud ja alusega süüdistused. Mõrva uurimine, mis viib Britid Saksamaale ja sealt edasi Eestisse. Lugu, mis mulle nii tohutult meeldis tänu oma kiiksule ja sinu enda keskendumisvõimele. Kas märkad põhistseeni tagust tegevust ja kas oled võimeline jälgima tegevuse korduvusi erinevate inimestega. Etendus nagu film. Nagu film minu maitsele.

Kõige enam kiitust muidugi britile, Nick Tennantile, Ignatius Stone’i rolli eest. Võiks öelda, et peategelane kogu etenduse vältel ja ta mängis oma osa nii kuradi usutavalt. See tähendab minu raamatus ka seda, et hästi mängitud.

Teine lemmik oli kindlasti meie oma Risto Kübar, kes suutis suurepäraselt välja mängida kõik oma erinevad rollid – laulja, julm poiss-sõber, lits Eleanor jt.

Mirtel Pohla aus ja õrnake tegelaskuju väärib eraldi välja toomist ja erinevate keeltega (eesti, vene, saksa, inglise) mängimine tuli suurepäraselt välja. Eesti publik muheles arvan viimse üheni, kui inglise või saksa kutid eesti keelseid lauseid sisse väänasid.

Näitemängu väliselt minu sügav kummardus Simon Stephensile. Lugu oli lihtsalt nii (!!!) kuradi hea. Sain tema endaga sellest ka rääkida ja minu üllatuseks olid talle mõned kindlad raamid ette antud ja tegu oli tellimustööga. Lisaks julgustas tüüp mind ennast edasi kirjutama.

Väike teaser.

+

(pildid www.no99.ee/Ene-Liis Semper)

 

XI Noorte Laulu-ja tantsupidu 4. juuli 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:51
Tags: , ,

Noorte laulu-ja tantsupidu jättis oma ilusate inimestega mulle sügava mulje. Olin teisipäevast pühapäevani lauluväljakul tööl (müüsin karastusjooke ja vaadikalja) ja seetõttu jäi nii mõndagi nägemata, aga siiski kõik, millele silm-kõrv peale hakkas oli vapustav. Tantsupeo joonised ja külmavärinad, mis keha läbisid. “Mis maa see on” laulukaare all esitatuna ja järjekordsed külmavärinad. Isegi kui end aastaringselt läbi ja lõhki eestlasena ei tunne saab oma kodumaa armastust laadida lauluväljakul koos tuhandete inimestega. Me võime olla väike riik, aga me ei ole väike rahvas. Olen uhke.

http://www.360pano.eu/show/?id=617

ja