Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Kohtumised Marju Mutsuga 15. mai 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 12:50
Tags: , , ,

Mäletan oma esimest kohtumist Marju Mutsuga. Jalutasin mööda Pärnu maanteel asuvast Disaini- ja Arhitektuurigaleriist, pea omi mõtteid täis, hooletult pilgul ringi käia lastes. Aknast vaatasid mulle vastu (minu jaoks tol hetkel) tundmatud kunstiteosed, mis sundisid ringi pöörama ja uksest sisse astuma. Galeriis polnud peale minu ja näitusevalvuri kedagi. Võtsin aega iga tööga tutvumiseks, vestlesin valvuriga, et kunstnikust endast rohkem teada saada. Mind juhatati mind Herald Eelma koostatud raamatu juurde ja veetsin Marju Mutsu tööde seltsis kogu ülejäänud õhtu.

 

See oli 2011. aastal. Sealt edasi võtsin raamatu aeg-ajalt jälle ja jälle kätte, võlutuna Mutsu tööde sundimatust kergusest ja lugude jutustamisest.

 

Möödus kaks aastat. Olin esimese kursuse kunstiteaduse tudeng ja käimas kohustuslik muuseumipraktika nädal. Meile tutvustati Kumu kunstihoidlaid, nende seas graafikakogu. Pilk jäi pidama sahtlil nimega: M. Mutsu. Tundsin äratundmisrõõmu südames ja palusin töid näha. Aega selleks polnud ning sain vastu teavet, et kunstniku tööde näitus on planeeritud järgmisse aastasse. Üldises infomüras oleks see teave kuskil minus ära registreerunud, et seejärel ununeda. Õigel hetkel enne praktika lõppemist, aga tuli ta taas esile. Pakkusin end appi. Siit võiks öelda algab minu kolmas kohtumine Marju Mutsu graafikaga.

 

2013. aasta septembris kohtusin taas Anne Unteraga, Kumu graafikakogu hoidjaga. Sellest ajast peale on minu tutvus Marju Mutsu töödega muutunud sügavamaks. Oleme vestelnud Mutsu poegadega – see on avanud nii mõnegi töö jaoks hoopis uue tagatausta, arutanud näituse kontseptsiooni üle, kahepeale tutvustava teksti valmis teinud ja näituse teosed välja valinud.

 

Marju Mutsu “Ofordis tabatud hetk” näitusel Kumu kunstimuuseumis on üleval tööd, mis keskenduvad aja fenomenile. Graafik on osanud kinni püüda nii mööduvate inimeste pilke kui looduse ürgset ilu. Teda on alati ümbritsenud nooruse lummus, kuid vaatamata sellele on ta terase ja küpse pilguga maailma vaadanud, jättes maha visuaalset naudingut pakkuva loomepagasi. Graafiku teosed mahuvad suures osas 1970. aastatesse, ent selle vähese ajaga suutis ta tuua eesti kunsti palju vaimset värskust.

 

Marju Mutsu elu lõpuaastatel asendusid temale omane nooruslik elujanu, meeleolude vaheldumine, graafiliste lahenduste avatus ja väljenduse siirus väga isikupäraste tihedate kujunditega. Neid võiks nimetada filosoofilisteks mõtteteradeks või aforismideks graafikas.

 

Marju Mutsu lahkus siit ilmast enne kui mina siia sündisin. Sellele vaatamata tunnen, et oleme kohtunud mitmeid kordi ning läbi tema loomingu on sündinud väga eriline tutvus.

 

*

 

Marju Mutsu “Ofordis tabatud hetk”

Kumu kunstimuuseumis 15.05.-21.09.2014

4. korrus, A tiib, graafikakabinet

Kuraator: Anne Untera

Kaaskuraator: Elisa-Johanna Udde

Kujundaja: Villu Plink

Graafiline disainer: Kätlin Tischler

29.03.01 (26)Pilt ettevalmistustelt: Elisa-Johanna Udde

 

 

Von Krahli Tarkuseterad Vol5 30. apr. 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:24
Tags:

Kumm on sex

Tex

Mex

 

conquest of spaces 31. märts 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:17
Tags: ,

Kunagi kuulasin ühte intervjuud Woodkidiga, kus ta rääkis, et tahab, et inimesed tema muusikat kuulates end superkangelastena tunneksid. Ma ei tea kas endiselt selle vaimus või nüüd ongi nii, et igakord täpselt see juhtubki. Täna õhtul on seda kuidagi eriti vaja ka. Esmaspäevad ei meeldi. Kohe üldse mitte.

 

I Kant Even Try 14. veebr. 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 10:18
Tags:

funny-valentines-day-cards-dictator-ben-kling-1

Sõbrad, olge mõnusad!

 

Uue aasta vägiteod 6. jaan. 2014

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:47
Tags: ,

2 x 2 meetrise lambavillateki ajamine tekikotti. Üksinda.

Nagu vaibaga maadleks.

 

*** 20. dets. 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:59
Tags:

Olen jõudnud punkti, kus avastan järjest enam, et lihtsad asjad teevad mind õnnelikuks. Materiaalsus on kaduv.

Lähedus teeb õnnelikuks.

Ilusad sõnad ja pikad vestlused.

Siirus.

Avastada, et külmal õhtul koju jalutades on taevas nii selge, et võid kõiki tähti näha.

Hilisel õhtutunnil põleb vastasmajas kaks akent. Sa ei ole oma unetuses üksi.

Inimesed. Sinu inimesed.

Ja võõrad inimesed, kellest saavad sinu inimesed. Sa tunned seda.

Kingitud taim on koduseks saanud ja ajab uusi võrseid.

Leitud laul, mis räägib sinuga.

Lambavill.

Soojus.

Uued mõtted ja leitud mõtted (ja kirjandusest varastatud mõtted).

Kunstid. Mitmuses, sest neid on palju.

Tunne, et sa ei ole läbi kukkunud.

Külm tuul, mis põsed õhetama paneb. Ja siis sooja ruumi astuda.

Unistused (!!!)

*

Inspireerituna:

“The meaning of life is just to be alive. It is so plain and so obvious and so simple. And yet, everybody rushes around in a great panic as if it were necessary to achieve something beyond themselves.”
– Alan Wilson Watts
 

Guitar Solo 5 26. nov. 2013

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:48
Tags: , , ,

Suurkoolituse eel Rocca al Mare kooli lähistel

Sa seisad üksi mere ääres.

Aega veel on.

Meri on rahulik.

Udune.

Ei taha sisse minna.

Neil Young võlub.

Tunned üksindust,

aga see ei ole halb üksinud.s

*

Paar aastat hiljem teel tööle

Vaatad oma muusikavalikut

ja mõtled,

et pole ammu Neili kuulanud.

Tuleb välja,

et ideaalne valik.

See sama üksinduse tunne.

Endiselt pole halb.

Pigem vabastav.

Õndsa rahu tunne.

Neil,

Sa tegid seda jälle.

*