Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Tühermaa 12. sept. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 17:40
Tags: , , , ,

NÄIDENDIST
„Tühermaa“ on võrratu mitmekihiline ja kahel ajatasandil mängiv filosoofiline suhtedraama. Tükk on täis põnevust, ootamatuid pöördeid, traagikat ja enam või vähem musta huumorit. Pealtnäha tavaliselt alanud lugu saab täiesti erilise puändi. Kõiki tüki probleeme võib leida ka tänases Eestis. Mõnedki lahendused jätab autor vaataja otsida.

www.raaaam.ee

Kõigepealt atmosfäärist. Kohaks Viinistu Kunstimuuseumi katlamaja. Saal oli suur ja hämar – vaatamata kümnetele lampidele, mis mööda ruumi laiali olid laotatud. Toolid olid plastmassist (aiatoolid), mis samuti mööda treppe justkui suva järgi asetatud. Samas kui üritasid seda veidi enda järgi sättida said aru, et need on siiski kuidagi moodi kinnitatud. Järelikult pole kõik nii juhuslik kui näib. Hämar ja kõle ent ometi kummastavalt maagiline ruum sobis lavastuse süžeega kokku kui valatult.

Sisenedes võisid märgata, et isa (Margus Prangel) ja poeg lamasid juba oma madratsitel. Üks rahulikult kõhuli, etenduse ootuses ehk, ja teine kärsitult ringi vaadates. Ega seda ette ka heita ei saa. Kutt oli noor ja proovi sa ainult last vaikselt lamama jätta samal ajal, kui saal täitub kõiksuguste põnevate nägudega.

Lavastuse alguses, nagu ma arvasin, et juhtub, läks kogu ruum kottpimedaks. Valgusmäng toimus üldse kas väikeste laualampide või tribüüni alt kiirgavate prožektorite abil. Küünlad olid ka olulised. Vähemalt alguses.

Lugu mehest, kes oma mõtetes elas sõjaolukorras ja sõdurina. Lugu naisest, kes igatses reaalsusesse oma meest ja palkas selle saavutamiseks kamba kavalpäid. Lugu pojast, kes imetles oma isa ja tegi kõik, et talle meelepärane olla. Lugu kambast, kes suuresti raha välja pettes tõid reaalsusesse tagasi pereisa. Lugu tööst ja unelmast. Reaalsusest ja selle puudumisest.

Olen liiga kaua selle etenduse kirjeldamist edasi lükanud ja kaotamas emotsiooni, mis mind pärast nähtut valdas. Mäletan, et mulle meeldis ja samas arvasin, et asjad venisid ja liiga palju pimedust tekitas unisust. Reaktsioon nähtule aeglustus või märkasin vähem, kui oleksin tahtnud.

Kiitus Elina Reinoldile, kes nagunii mu lemmikute hulka kuulub. Ta hääl juba kutsub kuulama ja vaatama. Vinge naine!

See postitus on sisulage ja samas mitte. Eks te ise otsustage.

Lavastaja Marat Gatsalov (Venemaa)
Kunstnik Oksana Peretruhhina (Venemaa)
Näitlejad Elina Reinold (vabakutseline), Raimo Pass (Draamateater), Margus Prangel (Draamateater), Nero Urke (vabakutseline), Marko Leht (vabakutseline), Jüri Tiidus (vabakutseline), Rain Sammelselg jt

www.raaam.ee

Advertisements
 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s