Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

palju õnne viinamarjad! 23. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:10
Tags: ,

Viinamarjad said täna aastaseks!

Juhuu!

Aasta jooksul on siia piilutud 9740 korda. Rohkem kui ma oleks oodata osanud. Kuidagi uhke emme tunne on peal.

Ma olen täna kuidagi sõna-tühi. Punane kohver ootab voodi kõrval ka täitmist ja ma ei tea, mida sinna sisse panna. Mida võtta, mida jätta? Selles on küsimus.

Hispaania ootab mind.

 

vahepala 22. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:27
Tags:

Kirjutada pole jõudnud mitmel põhjusel:

1. Oli tegemist enda terveks ravimisega

2. Töö ja kool

3. Reisi planeerimine ja öömajadega jagelemine

Tahtsin mingi märgi enne homset siia jätta. Homme saab selle blogi alustamisest täis aasta. Uskumatu. Juba terve aasta. Tagasi mõeldes olen nautida saanud palju head teatrit, muusikat, üritusi, inimesi. Suvi 2010 oli vaieldamatult mu lemmik ja teisedki aasta-ajad pole nii väga alla jäänud. Kõige rohkem temperatuuridega ja ringi liikumisega. Suvi oli aeg, kui sai mõeldud-tehtud. Läheks Tartu. Lähme. Läheks Hiiumaale. Lähme. Läheks praegugi, kui ei oleks nii palju kohustusi.

Neljapäeval kaon Eestist mõneks ajaks, et puhata. Olla eemal koos oma teise poolega, kes samas nii erinev minust on. Sõbranna pool elu ja meie esimene väljamaa reis koos. Uhke värk.

Homme kirjutan veel midagi. Peab. Ilus oleks. Blogi suhtes. Enda suhtes.

 

Taaskord midagi kohvifriikidele 16. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 14:13
Tags: , ,

Rohkem kui Dave Grohli armastan ma kohvi.

See video on alatine tujutõstja ja ma ei kavatsegi sellest niipea tüdineda. Mäletan kui Häldi mulle seda esimest korda näitas. Me jõime kohvi ja olime umbes samamoodi hullumas. And I just made a fresh pot to enjoy right now. Mmjaa!

 

väike-päike 10. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 14:06
Tags:

Imeline ilm Tallinnas ja mina naudin seda toast tassi kuuma teega.

Nina ära lörise ja kõri ära paugu.

 

Natüürmort /isiklik 9. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 17:21
Tags:

Vau, loetud päevade pärast saab selle blogi loomisest täis aasta. Aeg lendab. Proovin varsti kirjutada etendustest, mida vahepeal vaatamas olen käinud ja mis väga üles märkmist väärivad. Mõlemad Cabaret Rhizome’i tükid “Avangardist” ja “Avatar”. Esimest neist tahan järgmine nädal uuesti külastada ja soovitan kõigil, kes vähegi kõhklevad seda samuti teha, sest see on geniaalne!

*

Täna sain kolmandat korda tindiga märgistatud ja tunne on hea. Tätoveerimine on sõltuvust tekitav. Tõsiselt. Võib-olla kunagi panen ka mõne pildi üles, aga kahtlen kas see lähitulevikus juhtub. Elame, näeme.

Tegelikult alustasin selle postitusega sellepärast, et nägin täna esimest korda natüürmorti, mis mulle meeldib. Kui seda nüüd just natüürmordiks nimetada saab:

Asukoht: Tallinna vanalinn, vist oli Nunne tänav

Ükspäev lähen ja pildistan kaameraga veidi tänavakunsti, mis mulle erinevates kohtades silma on jäänud. Selle sama ehk teen ka parema kvaliteediga.

Ps. võite kommentaaridesse kirjutada kõiki häid nippe köhast lahti saamiseks. Oleksin väga tänulik, sest erinevate asjade proovimine hakkab juba lootusetuks muutuma.

 

Tattooed under fire

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:18
Tags: , ,

Iraagi sõjas osalenud USA sõduritega vändatud uurimusfilm tätoveeringute kaitsemaagilistest tähendustest. Filmiloojat huvitasid ülesvõtete alguses üksnes keha kaitseks naha alla kantud sümbolid, ent peagi jõudis ta haavata saanud inimhingedeni. Usalduslikes vestlustes pajatavad rikkalike kaunistustega mehed ja naised sõjast kaasa tulnud hirmudest. Sõjakäik Iraaki külvas nende südamesse viha ja künismi, mida ei suuda varjata mustrid ning pildid kehal, see jääb painama elu lõpuni. Autor Nancy Schiersari. /Etv2

*

Ma olen viimasel ajal kuidagi eriti emotsionaalne ja see dokumentaal vajutas mu kehas erilisele sotsiaalse närvi punktile. Esialgu on ekraanil noored mehed/naised, kes on üsna ükskõiksed ja isegi rahul sellega, et lähevad Iraaki oma maa eest sõdima. Tagasi tulles pole keegi neist enam endine ja sõjas nähakse vaid raha tegemise viise ja mõttetust. Sõjast terve kehaga pääsedes ei tähenda, et oled vaimselt terve. Paljudel tagasi tulnutel avastatakse posttraumaatiline stress, mis võib mõjuda laastavamalt kui mõni kehaline vigastus. Mind ajas eriti kurjaks, kui üks meestest ütles, et läheb tagasi, sest sõjaväes on hea palk. Ta ise leidis ka, et see on halb põhjus, aga otsustas siiski minna. Bah.. sõda on inimajaloo kõige suurem lollus. Sõdides ei jõuta rahuni. Sõda ainuüksi on üks suur kuritegu inimkonna vastu.

Üks USA sõdur ütles väga õigesti, et ta võitleb väga silmakirjaliku maa eest. Algul antakse teisele riigile, mis neil vaja, ning hiljem minnakse seda võideldes tagasi nõudma.

Vahel tunnen, et olen üks igavesti headust taga ajav hipi, aga ebaõiglus ja vägivald ajavad mul, ilusamalt öeldes, kopsu üle maksa.

 

Wanna be your dog 6. veebr. 2011

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:17
Tags: , ,

Laul ise-enesest on kuradi hea, aga teatri-inimestele niipalju, et Teater NO99 “Untitled” õhukitarride võistlus!