Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Kohviarmastajatele 27. nov. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 12:12
Tags: , ,

Kõigile teile, kes te armastate kohvi sama palju kui mina.

 

Endiselt lume lummuses 25. nov. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:14
Tags:

Väljas sajab imelisi suuri lumehelbeid. Rahulikult. Käes on õhtud täis auruvaid tassitäisi teed ja glögi. Lumel võõrastes jalajälgedes astudes mõtlen, kas oli tegu noore või vana jalapaariga. Ehk oli inimesi hoopis mitu. Kas nad kiirustasid sooja või nautisid minu kombel seda imekaunist ilma.

 

Lume lummuses 24. nov. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:01
Tags:

Väljas möllab winter wonderland ja jõin juba teist õhtut oma soojas toas glögi. Tunnetan jõulu ja mõtlesin endale peeglist otsa vaadates oma jõulusoovide peale. Või see tähendab soovi. Ega mul neid rohkem pole kui üks. Esimene samm ideaalse jõuluõhtu suunas on astutud, ülejäänu ei sõltu enam minust.

Jõulu tulekust veel, et detsembris hakkavad päkapikud käima. Kokkuleppeliselt on mul ja Karinil see aasta üle pika aja jälle magusaid hommikupoolikuid oodata.

*

Jubedalt tahaks Orwelli ja Zusaki lugeda, mis aknalaual ootavad, aga kohustusliku kirjanduse tõttu tunneksin end süüdi, kui nemad alla kugistaksin, aga Wilde täitsa puutumatuna lauale jätaksin. Lohutuseks vaid aurav kruus glögiga kõrval.

*

Lumi muudab rahulikuks. Võiksin tunde aknal istuda ja tema sadu jälgida. Langeks ainult suuremaid ja suuremaid räitsakaid.

Leidsin pildi eelmise aasta lumest ja oma sinistest küüntest.

Veel eelmise aasta lund.

Ja veel. Mulle tohutult meeldib see pilt. Merimetsa tee õhtupimeduses.

Aastal ? võtsin vana seebika ja läksin (vist) Piiaga Ardus ‘loodust’ pildistama. Mulle endiselt meeldib see ülevalgustatud lumeväli.

 

Dead Man 12. nov. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:47
Tags: , , , ,

It is preferable not to travel with a dead man. – Henri Michaux

*

Taaskord üks meistriteos Jim Jarmuschilt (keda ma absoluutselt armastan).

William Blake (Johnny Depp) sõidab linna nimega Machine, kus teda peaks ootama töökoht. Kohale jõudes selgub aga, et ta on hiljaks jäänud ning raha, et tagasi sõita tal ei ole. Kõrtsi ees kohtub ta Thel’iga kelle juures asjad teistsuguse pöörde võtavad. Sisse tormab Theli eks Charlie kelle ta maha laseb peale seda kui too Theli maha on lasknud (Thel hüppab ette Williamile, et teda päästa). William põgeneb linnast ning teda asuvad Charlie isa käsul jälitama kolm palgamõrvarit. William Blake kuulutatakse tagaotsivaks kelle eest pannakse välja üha suuremaid summasid. William kulgeb koos indiaanlase Nobody’ga (Gary Farmer), kes ta vahepeal hülgab kuid nende teed ristuvad taas ühel ööl. Nobody on mees tänu kellele Blake elab nii kaua kui ta elab.

Olgu, selle filmi ümber jutustamine tundub tegelikult mulle sama mõttetu kui lootus, et süüdatud küünal kunagi ei kustu. Film oli üdini Jarmuschilik nagu ma lootsin ja meeldis mulle taaskord nagu iga teinegi Jarmuschi teos, mida näinud olen. Lugu kulges rahulikult omade heade hetkedega ja veelgi meeldejäävamaks muutis selle Neil Youngi imeline taustamuusika.

Nobody pidas William Blake’i inglise luuletajaks kelle luuletused omal ajal teda kõnetanud olid. Tema arvamust ei kõigutanud ka asjaolu, et Blake talle ütles, et luulest midagi ei tea.

Üks mu lemmik kohtadest oli see, kus kaks ohvitseri, kes raha taga ajasid, Blake’i otsisid ja ta ka leidsid ning sealt tulenev kõnelus:

“Are you William Blake?”

“Yes I am. Do you know my poetry?”

ning seejärel lask mis tappis ühe ohvitseridest ning tema püstolist lahti läinud lask tappis teise.

Teine lemmik koht oli see, kus Nobody Blake’i merele laskis, et hing saaks minna kust hinged tulevad ja kuhu ka lähevad. Ehk see oli lõpp. Viimase asjana (peale pilvede) nägi William Nobody ja ainsa elusa palgamõrvari lasuvahetust mille tulemusel mõlemad surid.

*

Ma ei suuda kuidagi seda lugu nii palju sõnadesse panna, et see annaks edasi seda, mida see film mulle andis. Leidsin taas enda jaoks hea filmi ja tõesti nautisin selle vaatamist. Kes aga tahab oma silmaga näha seda millest räägin vaadaku film ise otsast lõpuni läbi.

 

Nate Frizzell 11. nov. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 12:40
Tags: ,

Sketch

Valmis töö

Kui endal midagi tarka öelda pole tuleb andekaid inimesi avaldada.

Antud juhul siis tegu noore andeka kunstniku Nate Frizzelliga.

Kui tahad veel (ja kindlasti tahad) töid piiluda siis mine siia:

http://natefrizzell.blogspot.com/