Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Biffy Clyro ja muud 27. okt. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 16:13
Tags: ,

Hommikul näitas WordPressi statistika huvitavaid näite:Ise olen just mõelnud, et peaks rohkem kirjutama ja muljetama ja head-paremat jagama. WordPress arvas hommikul teisiti. Olen küllalt aktiivne olnud.

*

Eilne Biffy Clyro kontsert oli selle aasta vaieldamatu parim! Kui mitte üldse üks parimaid, kus käinud olen. Rahvas oli meeletu ja elati kaasa mitme eest.

Pidasin kuskil tund aega lava ees rahvaga võideldes ja samal ajal nendega koos rokkides vastu enne kui otsustasin, et õhku võiks rohkem olla ja küünarnukiga enam mööda pead saada ei taha. Samas see emotsioon ja energia, mis lavalt tuli oli väärt seda pingutust mida nõudis lava ees püsimine, rokkimine, kaasa laulmine. Kõik lemmikud kõlasid ära ja olin rahul, et peale uue albumi materjali ka vanemaid palasid mängiti.

Soojendusesineja Airship oli minu jaoks kuni eilseni täiesti tundmatu nimi. Võib-olla oligi nii parem, sest sain neid kuulda laivis ja veenduda, et poistel on veel tulevik muusikamaailmas ees. Ja milline hea kogemus on olla soojendaja sellisele bändile nagu seda on Biffy Clyro? Avab kindlasti palju uksi.

Biffy Clyro ise on meeletult hea laivis ja lindil ja igal pool. Uskumatud vennad.

Advertisements
 

Isiklik #13 /neile keda ammu pole näinud 26. okt. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 13:26
Tags:

Majaesised puud on täis tihaseid. Võib-olla ei olegi täis, aga need kaks, kes enne mu akna taga istusid ja sisse piilusid täidavad oksi just seal kuhu mu pilk rändab. Jahe on. Väljas ja toas ka kui ma radiaatorit mõnda aega pole sees hoidnud. Kõht valutab. Sügisene tõbisus on kallal. Endiselt õnnelik vaatamata sellele. Eile tööl tuli ette äpardusi ja viimase hetke jooksmist, aga see on ka okei. Tänane on kiire alates sellest hetkest kui uksest välja astun djembe õlal. Rock Cafes on Biffy Clyro ka ja mul on piletid rahakoti vahel. Üks mulle ja üks Karinile. Ja Lizethi kampsun ripub mu toas, sest tal polnud seda eile kuhugi panna ja leidis, et minu kotis on sellele palju rohkem ruumi. Olen viimasel ajal jälle liiga palju Apollo raamatupoodi külastanud ja seal oma rahakotti tühjendanud. Natuke süümepiinu on, aga samas ei peaks. Raamatud pakuvad palju ka aastate pärast. Neid saab korduvalt lugeda ja teistelegi lugeda anda. Vaheaeg on, aga ma tunnen nagu tegemisi oleks sama palju ainsa vahega, et hommikul saan kauem magada. Igatsen paljusid inimesi näha, kes mööda Eestit ja ilma laiali on. Sügisvihmad meeldivad. Lumenatuke mis vahepeal sadas meeldis ka, aga tal on aega veel. Talviti igatsen ma vihma. Kuid lumega on kõige mõnusam teed juua ja teki all raamatut lugeda. Lugesin enne Veiko Tubini blogi, mis mind alati naeratama paneb. Ilusad sõnad. Leiate veidi altpoolt vasakult koha kuhu klikkida, et ka lugeda. Hea on olla. See on vist põhiline. Tahaks emaga rõdul kohvitada. Samas suures toas on ka päris mõnus. Tahaks, et keegi mulle hommikul pannkooke teeks. Mari pühapäeval rääkis kuidas äratati lausega “pannkoogid on valmis”. Omaette elamisel on see viga vist, et kui ise laisk oled ja korterikaaslane ka siis ega keegi eriti pannukaid pühapäeva hommikul ei tee.

Ma ei oska kuidagi lõpetada. Kas tahangi.

 

Silmailu vol3

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 13:13
Tags:

(source: tumblr)

 

Neli vaadet 24. okt. 2010

“Neli vaadet” on neli tantsulis-muusikalist vaadet ühele loole. Lugu ja selle väljendamise viisid tõukuvad Alexanderi tehnika ja kinesioloogia kokkupuutest, mis teaduslik-kunstiliste meetoditega on kaevunud inimese süvakihtidesse ning leidnud sealt üles midagi, mis varem tähelepanu alt väljas oli.

(teater NO99 blogist)

*

Mul on siiani õnnestunud tantsuetendust kolmest korrast kahel näha. Kui peale tänase lisaetenduse veel mõni peaks tulema olen nii umbes 99% tõenäosusega jälle platsis. Maret Mursa on kokku pannud midagi ilusat ja head!

Mina kui suur tantsuarmastaja nautisin nähtut. Tantsijateks olid Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik. Neli vaadet ehk neljal korral sama kava tantsimine. Samas oli iga kord niivõrd erinev. Taustal improviseerivad muusikud – siinkohal suur kummardus Anne Türnpule, Citra Krista Joonasele, Edward Krimmile ja Jaagup Tormisele – kellel oli suur roll erinevate vaadete õnnestumisel. Ideaalis näeksin ma etendust veel kaks korda. Ühel neist jälgiksin ainult tantsijaid ja teisel ainult muusikuid. Mõlemal poolel toimus vaatemäng omaette. Kahe korraga suutsin neljast vaatest kolmele nimed panna, esimene jäi ilma. Teine võiks olla mänguhimu, kolmas agressiivsus ja neljas ettevaatlikkus.

Ma loodan, et muutun kunagi tantsuetenduste kirjeldamises paremaks, aga seni peab leppima sellega, mis välja tuleb. Sõnade kujul.

Nautisin tantsu, tantsijaid, muusikat, muusikuid – kogu vaatemängu kokku. Ilus. Naeratuse näol toov. Mõnus.

(pildid Teater NO99 blogist)

Vastab Maret Mursa:
– Etenduses näeb nelja vaadet ühele loole. Mis lugu see on?
– Kohtumise lugu, mehe ja naise lugu, isiklik lugu, jäägu igale vaatajale oma vaade.

(Teater NO99 blogist)

 

Silmailu vol2 21. okt. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 17:15
Tags: ,

November by Shannon Stamey

 

Silmailu 20. okt. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:32
Tags:

(Source tumblr, author unknown)

Vaatasin üle pilte, mis arvutisse salvestanud olen ja tahtsin midagi jagada. Otsustasin seekord selle pildikese kasuks. Selles on minu jaoks see miski, mis pilku köidab.

 

Tuulte pöörises 17. okt. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 12:57
Tags: , ,

13. oktoober käis Rakvere Teater Tallinnas. Teater NO99’s. Etendus oli Kitzbergi raamatu põhjal valminud “Tuulte pöörises”.

*

Mässatakse ja nõutakse õigust. Üks mees mõtleb terve rahva peale, kuid ei näe naist enda kõrval. Teine mees nõuab tagasi oma maad ja armastab teise mehe naist. Naine ei tea, keda valida. Kired möllavad, inimesed võitlevad. Kõik tahavad ainult head – kõik on pöörises, tuulte keeru sees. Kes sellises olukorras võidab?

(Rakvere Teatri kodulehelt)

*

Väga eestlaslik tükk. Hiljuti Tõde ja Õigust lugenuna sain Kitzbergi ja Tammsaare vahel paralleele tõmmata. Rakvere Teatri kodulehelt siia paigutatud lõik võtab etenduse üsna hästi kokku, kuid minu jaoks oli seal midagi, mis eriti meelde jäi ja kummitab siiani. Nimelt erinevate emotsioonide ja situatsioonide samastamine tuule käitumisega. Etendus ise ehk muidu nii väga meeldinud poleks, kuid poleks olnud neid lauseid, mis kergelt külmavärinaid tekitasid.

“Kuuled? Torm kutsub!”

ja

“Ma olin nagu tuulest tehtud”

ja

“Ta mässis punast tuult mu hinge ümber”

ja üks, mis küll tuulega ei seostunud, kuid mis samuti meelde jäi

“Seal, kus puu ja koore vahel tühi koht on, sinna trügib kolmas vahele”

Ega mul suurt rohkem etenduse kohta öelda polegi. Meeldis, aga ei meeldinud ka. Anneli Rahkema oli minu jaoks õhtu täht on emotsioonidega. Ja laused tegid kogu asja nauditavamaks.

(pildid rakvereteater.ee)