Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

The Lovely Bones 30. juuli 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 22:43
Tags: ,

Millal ma viimati filmi vaadates nutsin? Pole õrna aimugi. Eile öösel aga töinasin üksi köögis nagu väike laps. The Lovely Bones ehk Minu Armsad Luud (eesti keeles kõlab see nii valesti) on mõrvatud tüdruku lugu. Kuidas ta ei saa piisavalt rahu, et taevasse edasi minna ja seega on ta kinni taeva ja maa vahevöös.

Filmi, mis on üles ehitatud korraga kahes maailmas – maal ja nö. vahevöös – on keeruline sõnadega kirjeldada. Seda peab nägema. Need kaks maailma on paratamatult omavahel seotud. Näiteks hetk, mil mõrvatud tüdruku isa hakkas pudeleid, kus sees on laevad, lõhkuma nägi tüdruk samal ajal kuidas suured pudelis laevad merel tema poole triivivad ja purunema hakkavad. See oli esimene koht, kus mu pisarad mõnuga valla pääsesid. Enne seda oli silmi märjaks ajavad hetki küll ja küll, aga siis oli minu piir. Teine hetk, mil ma vastu ei pidanud oli lõpus. Mõrvatud tüdruk Susie oli armunud Ray’sse, kellega kohtingule ta iialgi minna ei saanud, sest samal õhtul kui kutse saabus ta ka mõrvati. Ray hakkas läbi saama Ruth’iga, kes tunnetas surnute lähedalolu. Susie sisenes Ruth’i kehasse ja sai oma esimese ja viimase suudluse Ray’ga. See, kuidas see välja oli mängitud, oli nii kuradi ilus ja liigutav.

Raske on ise emotsioone täis olles midagi korralikult loetavat kirja panna. Film üllatas mind x10. Ma mõtlesin, et teen ühe mõnusa rahuliku filmiõhtu üle pika aja ja sattusin sellise portsu otsa.

Siin on hetkeks pudelikohta ka näha!!!

 

Wade Robson

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:01
Tags: , , , , ,

Wade Robson on koreograaf, tantsija, muusikavideote lavastaja ja laulusõnade kirjutaja. Ühesõnaga tüüp on täis metsikut talenti. Isiklikult avastasin ta enda jaoks tänu saatele “So You Think You Can Dance”. Iga kord kui vaatan tantsurutiini, mis ta on kokku pannud ja lavastanud käivad mul külmavärinad üle terve keha.

Algul mõtlesin küll lihtsalt siia ühe video postitada, aga kui juba midagi nii head üles panna, siis tasub juurde lisada ka veidi lisainfot selle geniaalse inimese kohta, kes asja kokku on pannud.

 

Iseseisvuspäev 29. juuli 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 18:38
Tags: , , ,

Kaur Kenderi Iseseisvuspäev sai pea ühe ampsuga läbi loetud. Ausalt öeldes oli see kuidagi väga lihtne raamat. Kaks tundi ja avastad, et oh saigi otsa. Samas oli neid mõnusalt Kenderlikke lauseid ja lõike, mis eriti meelde jäid.

*

Sisu tutvustus tagakaanelt (jah ma olen liiga laisk, et seda ise kokku panna):

Üleminekuaeg, 1990. a esimene pool, kui Eestis juurdus vabaturumajandus, lõi soodsa pinnase ka inim- ja ühiskondlike suhete väärarengutele. Tollases kauboikapitalismis tegid ilma kantpead ja jõmmid oma primitiivse ning ropu mõttemaailmaga. Esmapilgul võib näida, et “Iseseisvuspäev” kirjeldabki seda olustikku ülima ajastutunnetusega ning samasuguste roppude ja primitiivsete võtetega: tekst on kirja pandud enamasti lihtlausetes, mis süvendab tegelikkusele vastavuse tunnet. Ent samal ajal vaatleb autor toimuvat irooniaga, kasutades selleks värvikaid keelevarjundeid ja eri stiile. “Iseseisvuspäeva” värskendavat mõju ja sellest voogavat ürgset jõudu on tunnustanud ka kriitika.

*

Tavaliseks saanud lisa. Lemmikud.

Millalgi

Somnambulaarne Galaktika. Somnambulaarne udukogu. Somnambuliimia. Ma ei saa silmi lahti. Ma ei saa enam kunagi silmi lahti. Ma olen teinud vea. Mitu väikest ja ühe suure. Väikseid vigu tegin ma laupäeva õhtust alates. Pühapäeva hommik oli viga. Ja tänane viga oli see suurim. Ma magasin liiga kaua. Ma pole enam täis. Ma olen katastroofis. Kõik on läbi. Ma ei saa silmi lahti. Valus on. Keegi norskab. Ma kuulen. Ma tahaks ka kõrvad kinni pigistada. Ma ei saa. Ma ei oska kõrvu liigutada. Haiseb. Kogu maailm haiseb. Kus ma olen?

Üksi

Mida tulnukad meist tahaksid? Elu. Universum. Mõistus. Seal oli kirjas, et on mitu varianti. Et nad on lollimad kui meie, siis tahavad teadmisi. Nad on targemad kui meie, siis tahavad õpetada. Ja kui nad on näljased, siis tahavad nad meid süüa. Gastronoomiline huvi. Inimkond läheb küll kosmosesse üllamate ideedega. Miks mina üllamaid ideid välja ei mõtle? Miks ma nii harva kosmose peale mõtlen?

*

Ma pean midagi tegema. Ma pean saama uusi emotsioone. Ma tahan kogeda! Ma tahan kogeda midagi uut! Kohe! Nüüd!

 

Imeline 27. juuli 2010

 

Isiklik #11 – polaroidi eri 20. juuli 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 11:32
Tags: ,

03.07 Brüsseli aatomi mudel

04.07 Brugges kanalil sõidu pealt tehtud, seal oli üks kuradi vinge maja, mida ma üritasin tabada

04.07 Brugge – polaroid otsustas mäkra mängida ja ilusa pildi asemel mulle ufonaudi täpid keset pilti jätta

04.07 Brugge rongijaamas – ma unistan, et Eestis oleks ka peagi nii palju rattaliiklust kui Belgias ja rattateed tehtaks korda ja rattaparklaid oleks rohkem ja… Oh unistused…

05.07 kui hoolikalt vaadata näete seal mööda teed tulemas tervet hulka rattureid – Tour de France’i Belgia etapi algusega on tegemist

05.07 veelkord veidi Tour de France’i etapi algust, ma ei tea mis värk nende ufotäppidega on endiselt(?)

08.07 või 09.07 Ardus minu toa aknast tehtud polaroid. Feilis.

09.07 mina Rotermanni kvartalis – aitäh Bettile jäädvustamise eest!

*

Üldiselt mulle siiski see must-valge first flush misiganes film ei meeldi. Tahaks tavalist värvilist ja siis tulid ka kõik pildid välja, mis vaja. Seekord jäin kaheksast pildist rahule vaid kolmega ja siiani pole pihta saanud, miks need täpid osadele piltidele tekkisid.

 

Jack White’i home-made kitarr

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 01:33
Tags: ,
 

Öine muusika mu kõrvadele 19. juuli 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 23:19
Tags: , ,