Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

George Orwell – motiivid 30. juuni 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 00:44
Tags: , ,

Lõik George Orwelli 1943-1944 aastal kirjutatud lehekülgedest “Miks ma kirjutan”. See jäi eriti mulle silma, sest isegi kirjanik olemata leian, et ka minu jaoks on need punktid olulised põhjused kirjutamiseks.

[…] Jättes kõrvale vajaduse elatist teenida, on minu meelest kirjutamisel, vähemalt proosa kirjutamisel, neli suurt motiivi. Erineval määral eksisteerivad nad igas kirjanikus, proportsiooniti aeg-ajalt varieerudes vastavalt õhkkonnale, milles ta elab. Need on:

1. Puhas egoism. Soov paista targana, et sinust kõneldaks, et sind pärast surma mäletataks, et saada seljatagune täiskasvanute suhtes, kes sinuga lapsepõlves kõrgitsesid jne, jne. On pettus teeselda, nagu see polekski motiiv ja pealegi vägev motiiv. Kirjanikud jagavad seda loomujoont teadlaste, kunstnike, poliitikute, juristide, sõjaväelaste, edukate ärimeestega – lühidalt, inimkonna kogu koorekihiga. Inimolendite suur mass pole iseendast egoistlik. Umbes kolmekümnenda eluaasta järel loobuvad nad individuaalsest ambitsioonist – paljudel juhtudel nad peaaegu hülgavad tundegi, et nad üldse on indiviidid – ja elavad peamiselt teiste jaoks, või siis töörügamine lihtsalt lämmatab nad. Kuid on ka andekate, isemeelsete inimeste vähemus, kelle määranguks on omaenda elu lõpuni elada, ja kirjanikud kuuluvad sellesse klassi. Ütleksin, et tõsised kirjanikud on kokkuvõttes edevamad ja enesekesksemad kui ajakirjanikud, ehkki vähem huvitatud rahast.

2. Esteetiline entusiasm. Ilu tajumine välismaailmas või sõnades ja nende õiges paigutuses. Nauding ühe kõla mõjust teisele, hea proosa kindlusest või hea loo rütmist. Soov jagada kogemust, mis sinu meelest on väärtuslik ja millest keegi ei peaks ilma jääma. Paljudel kirjanikel on esteetiline motiiv väga nõrk, aga isegi panfletistil või lugemiku koostajal on lemmiksõnu ja  -väljendeid, mis meeldivad talle mitteutilitaarsetel põhjustel; või talle läheb suuresti korda tüpograafia, vaba leheääre laius jne. Rongide sõiduplaanist kõrgemal pole ükski raamat päris vaba esteetilistest kaalutlustest.

3. Ajalooline impulss. Soov näha asju sellistena, nagu nad on, leida õigeid fakte ja talletada neid järelpõlve tarbeks.

4. Poliitiline siht – kui kasutada sõna “poliitiline” kõige laiemas tähenduses mis võimalik. Soov panna maailma liikuma ühes kindlas suunas, muuta teiste inimeste ettekujutust ühiskonnast, mille poole nad peaksid püüdlema. Veel kord – ükski raamat pole päriselt vaba poliitilisest rõhuasetusest. Arvamus, nagu ei peaks kunstil olema mingit tegu poliitikaga, on ise poliitiline hoiak.

/NB! Punkt number kaks on üks üüratumatest põhjustest, miks ma endiselt kirjutan siia oma teatri-, raamatu-, kunsti-, muusikakogemustest. George Orwelli “Loomade farmi” järel lugedes tema motiive suurenes minu armastus tema kui kirjanikku vastu korda kümme.

Kogu teksti on võimalik lugeda Tänapäeva all Punase Raamatu sarjas ilmunud George Orwelli “Loomade farm” “1984” kaksikraamatus. Kui keegi soovib laenata olen niikaua lahke, kuni raamatu hästi hoitult tagasi toote.

George Orwell (pilt: google)

Advertisements
 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s