Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Reiu Rock 13. juuni 2010

11-12 juuni toimus esmakordselt Reiu Rock. Festivalimelu ja headparemad bändid vallutasid üksteise järel A ja B lavalaudu.

Laivis nähtud:

Bedwetters – minu jaoks täielikud üllatajad! Varem suhtusin neisse üpriski halvasti, aga laivis kõlasid tüübid hästi! Ütleme nii, et kiskus tantsima ja sellest tulenevalt sai ka rahva seas veidi möllatud.

Aides – mmmmuah! Nende laivi poleks mingil juhul maha tahtnud magada. Tüübid kõlavad hästi ja teavad mida teevad. Tsiteerides nende enda laulusõnu: unbelievable!

Shanon – viisakalt öeldes mitte minu tassike teed. Laval nad aga oskasid olla ja selle eest neile pisikenegi kiitus.

HND – tüübid, kelle laivile ma olen alati minna tahtnud, aga alati on midagi ees olnud või olen ma vales Eesti otsas redutanud. Ainsad, kes tõid lavale vingema mikri ja tegid show’d mida rahvas neilt ootas.

Ott Lepland koos bändiga – wellwell, tüübil on häält kui ta lõõritab, aga muidu ei kõlanud eriti hästi. Laval üsna igav ja mitte midagi ütlev.

Toe Tag – hell yeah! Need tüübid suudavad ükskõik millise publiku endaga kaasa hüppama panna. Ja seda ka vihmasajus. Suurem osa publikust oli esimesed lood väga skeptiline ja eemale hoidev, kuid mida aeg edasi seda rohkem rahvast lava ees laulis ja hüppas. Nad tõestasid mulle oma võimet esineda ka Tapperis, kus oli umbes sama olukord, mis Reiul reede õhtul: publik, kes muidu nende esinemist vaatama ei läheks, kuid siiski nautisid õhtu lõpuks kogu laivi kogu hingest kaasa elades. Peale nende laivi oli külm ja märg, aga naeratus püsis näol pikalt ja EHHFi ootus aina suurenes.

Nevesis – miksmiksmiks pandi nende meeste laiv kella kaheks päeval. Rahvas ei ole siis väga entusiastlik lava ees hüppama ja kaasa elama. Kahju, sest nende muusika on hea ja ei saa mainimata jätta, et tänu tuulele nägi nende laulja eriti khuul välja oma pikkade juustega.

Revolver – pettumus. Kui nad tõesti nii suure kogemustepagasiga on, siis peaksid nad ka teadma, kuidas esinedes head välja näha/kõlada.

Röövel Ööbik – mulle nii meeldib, kuidas nad oma asja ajavad ja sellega ka läbi löövad. Muusika on mmuah kui hea ja seda mitte ainult plaadi pealt.

Mushy – jaaaa! Minu jaoks ajalooline bänd. Once upon a time oli mul nende laivis esimene mosh ja sellest ajast on minu armastus nende muusika vastu aina kasvanud. Oma laupäevase laiviga tõestasid nad mulle, et see pole olnud asjatu. Aina paremaks nad lähevad ja ka kell kuus (mis on siiski üsna varane aeg) suudavad nad rahvast lava ette aina rohkem meelitada ja endaga kaasa laulma (kas just laulma, aga noh, pea-aegu) panna! Ahja Rauno Kutti on täielik kitarrijumal.

Kitto (Austraalia/Rootsi) – olin nende laivi ajal lava ligiduses üsna vähe, kuid ka telgis nautisin nende muusikat edasi. Mõnus oleks õige sõna nende jaoks. Vähemalt minu jaoks.

Epordwerk – üllataja number 2. Ma olen bändist varem kuulnud, mostly kuna ma tean nende kitarristi, aga muusika kuulamiseni polnud asi veel jõudnud. Elektro-rocki viljelev bänd pani rahva tantsima ja mida paremat tahta?

Recycle Bin – nii kaua kuni me lava ees olime valitses üks emotsioon: FUCK YEAH!

Metsatöll – eriti hea oleks asi olnud, kui nad viimasena oleksid esinenud, sest nende esinemine mõjus, kui kogu festivali lõpetaja. Rahvas, kes muidu midagi eriti vaatama minna ei viitsinud oli end kohale vedanud ja rokkis mõnuga. Krooniks neid omalt poolt festivali peaesineja tiitliga. LAHINGUVÄLJAL NÄEME, RAISK!

Mimicry – kahju, et tehniliste viperduste tõttu nende laiv nii lühikeseks jäi. Siiani on minu jaoks teadmata, kes on too tüüp, kes peale Kene veel vokalisti rolli mängis (kui keegi teab andke märku!). Tantsu sai ja meeldibmeeldibmeeldib.

Zorg – ma olen nende esinemiseks nii väsinud, et mingit märkimisväärset emotsiooni endas tekitada. Aus vastus.

/Koju jõudes läksin ülima naudinguga kuuma vanni, sest see tuul ja vihm, mis festivali ajaks Eesti ilma otsustas ilmuda kurnas keha täiesti ära. Rääkimata öisest telgis magamisest (KÜLM). Üldiselt jäi rahule ja loodan, et järgmine aasta asi taas toimub. Naljalt nii palju häid asju kahe päeva jooksul muidu ära ei näe/kuule.

Itsy-bitsy häiriv faktor: telginaabrid. Olime ümbritsetud osside poole kalduvate meestega, kelle ainsaks eesmärgiks näis olevat end võimalikult täis juua ja siis keppi saada. No las nad siis unistavad, sest sellise lolli jutuga suudavad nad ainult inimeste ajusid nussida (ainus sõnastus, mis siia sobib for real).

Advertisements
 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s