Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Praht, linn ja surm @NO99 19. mai 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 15:08
Tags: , , , ,

Rainer Werner Fassbinder (1945-1982) oli Saksa filmilavastaja, näitleja, stsenarist, teatridirektor, multitalent, imelaps, operaator, paljude meelest värdjas, paljude meelest kaunishing, produtsent, helilooja, enfant terrible kunstnike seas ja kunstnik par excellence inimeste keskel, näitekirjanik ja geenius. Oma lühikese elu jooksul küttis Fassbinder valmis 40 täispikka filmi ja kirjutas 24 näidendit, muu nipe-näpe sinna juurde. Aga see ei olnud kunstipanemine. Fassbinderi loomingu keskmes on inimene kogu tema vastuolulisuses, keda Fassbinder armastab – ilma sentimentaalitsemata – ka siis, kui inimene on eemaletõukavaim olend maailmas.

“Praht, linn ja surm” valmis 70ndate keskel. Mõnedel andmetel kirjutas ta selle koos näitlejatega improviseerides, teistel andmetel jällegi ühe lennureisi jooksul Frankfurdist Dakari. See transilaadne näidend ei ole “klassika”. Ta ei ole isegi “lugu”. See on lõige ühiskonna südamesse, kus elatakse low-fi elu high-five unistustega. Kõik tegelased siin näidendis alates Roma Bst ja lõpetades Franz B, Väikese Printsi ning Rikka Juudiga, on inimesed, kellelt nulltolerants võtaks esimesena pead maha. On siis nemad vägivaldsed, kui nad elada püüavad? Või on keegi teine? Sest keegi peab ju vägivaldne olema – muidu ühiskond ei toimiks.

Veiko Õunpuu on filmirežissöör. Te olete tema loomingulisi seisukohti näinud filmides “Tühirand”, “Sügisball” ja “Püha Tõnu kiusamine”. Ja nüüd: “Praht, linn ja surm”.

Lavastaja Veiko Õunpuu
Kunstnik Laura Pählapuu

Osades Teater NO99 trupp:
Mirtel Pohla, Gert Raudsep, Tambet Tuisk, Inga Salurand, Risto Kübar, Andres Mähar, Marika Vaarik,
Sergo Vares, Jaak Prints, Rasmus Kaljujärv

/NO99 koduleheküljelt

Olen etendust kaks korda vaatamas käinud ja pean nentima, et esimene kord oli parem. Võib-olla tulenes see esietenduse melust või lihtsalt sellest, et siis ma ei teadnud, mis juhtuma hakkab. Tavaliselt võin NO99 etendusi käia vaatamas rohkemgi kui kaks-kolm korda, aga seekord on kuidagi teisiti.

Prostituudid, karm elu, praht, linn ja surm. Ärge laske end heidutada mu eelmisest lõigust. Etendus ise mulle meeletult meeldib tegelikult. Neli prostituuti millega etendus algab kannab oma irooniat. Nimelt üks prostituutidest on Mähar on määratute võltsrindadega. Lugu kulgeb läbi prostitusiooni ja enda koha leidmisega ühiskonnas. Kuidas prostituut Roma mehest saab lõpuks gei ja kuidas ühiskond seda vastu võtab. Ega ei võtagi.

Lemmik kohti:

Ennast naiseks riietanud Sergo Vares laulab “Rändajaid” taustaks Risto Kübara suva järgi puhutud tuuba helid ja Mähari meeleolukas tantsimine (lemmik!).

Mirtel Pohla lühike sõnavõtt kaamera vahendusel, mis kõlas umbes nii. “Ma olen Roma. Ma olen lits. Mul on köha..” Miski lause tuli sealt veel, aga see ei jäänud meelde.

Pohla ja Raudsepa vestlus, kus mehel on pea ümber koonus nagu koeradel, kui nad haiged on.

Rikka juudi iroonia – läbi kõigi kohtade, kus ta etendub.

Kurat. Lemmikuid on raske edasi loetleda, lõpuks tuleks enamus etendusest siia.

(pildid no99.ee)

Advertisements
 

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s