Elamuslood

teater, muusika, kunst, kirjandus, film, fotograafia, tants

Give Earth A Hand 27. apr. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 01:00
Tags: , ,

Paneb mõtlema küll.

Ja tekitab veidi süümepiinu.

Advertisements
 

Isiklik #6 26. apr. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 17:54
Tags: , , ,

Haapsalus oli zombie paraad, milles Heleni ja Villuga osalesime.

Minu pilte saab näha siit: http://picasaweb.google.com/elisajohanna1/HOFF#

Kohapeal oli fotograaf Andrus Noorhani (andy.ee), kes meist vingeid pilte tegi:

Laupäeval klõpsisin veidi Vabalaval ka. Neid pilte saab samuti Picasast näha. Huvilised saavad eelmise lingi abil kätte küll.

Tegelikult jälgisin ma täna inimesi oma rumaluses. Ja tähelepanuvajaduses. Kohati naljakas, kohati masendav vaatepilt. Vahel oleks targem suu kinni hoida, kui sealt nagunii midagi asjalikku välja ei tule. Lisaks ei hakka ma mõnedest käitusmismustritest vist kunagi aru saama. Ja parem ehk ongi, seda vähem on võimalust, et need mind tabavad.

Rattaga kooli minnes ei osanud aega arvestada. Jõudsin terve kooliaasta jooksul rekordaja teha: 7.43 olin JUBA kooli ees. Läbi pooltühja koridori oma kapi juurde minnes hakkas veidi naljakas isegi.

Bah.. Ma tean, et olen viimasel ajal palju teatris käinud, aga tahaks veel ja veel ja veel. Tänane õhtu oleks ideaalne rattaga kuhugi Krahli ette sõitmiseks ja mõne etenduse vaatamiseks. Näiteks Mehed Lumes uuesti üle vaadata ja aina uusi pisiasju märgata, mis seest naeratama panevad.

 

World’s End by Bruno Levy

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 17:36
Tags: , ,

AMAZING!!!

 

The Limits Of Control 25. apr. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 21:19
Tags: , , , ,

Jim Jarmusch on jätkuvalt üks lemmik mehi siin maamunal. Ma pole varem näinud midagi geniaalsemat, kui tema filmid.

The Limits Of Control mängis sümbolite ja mustritega. Mees ülikonnas, kes vahetas pealtnäha suvaliste inimestega tikutopse. Samas töötasid nad kõik ühise lõpptulemuse nimel. Milleks oli mõrv. Ma ei osanud oodatagi, et see mis kogu selle saladuslikkuse alt välja tuleb on just kitarrikeelega tapmine, kuid see protsess oli nii nauditav. Selle vaatamine oli nauditav. Üdini Jarmuschilik film: tegelaskujude ütlused, mis hiljem taas esile tulid, elemendid nagu läbipaistev vihmavari ja vihmakeep, blond naine beežis mantlis. Iga inimene, kellega üksildane mees kokku puutus, küsis temalt esmalt: “You don’t speak Spanish don’t you?” Hiljem järgnes sinna ka küsimus “Are you interested in … (art, Schubert jms) by any chance?”

Jarmusch on ikka jäänud oma lemmikute juurde, keda ta igas filmis kaasab. Bill Murray on ehe näide. Isegi väikese rolli juures.

Meeldejäävamaid ütlusi:

The universe has no center and no edges.

He who thinks he’s bigger than the rest must go to the cemetery. There he will see what the world really is. It’s a handful of dirt.

Viimane neist kajas läbi kogu filmi.

Kui ma peaksin seda filmi hindama annaksin ma talle kümnest punktist maksimumi.

/Antaks mulle võimalus üheks päevaks kellegi aju laenata valiksin ma kahtlemata Jarmuschi oma. Tahaks tõesti teada, mis selle geeniuse peas toimub.

 

Mehed Lumes 22. apr. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 21:08
Tags: , , , ,

Ausalt öeldes on see etendus, mida on tõsiselt raske sõnadesse panna. Etenduses endaski puuduvad praktilised nad.

Astud saali, kus Sarv üksi karaoket laulab. Koldits niidab ta jalust külmikust välja hüpates ja temaga maadlema hakates. Olgu-olgu ma nüüd päris algusest peale ümber jutustama ei hakka. Ei taha kellegi teise teatrikogemust ära rikkuda.

Tükis leidub hõikumist, mehi lumes, nutikaid lahendusi, häid videolahendusi (te peate neid nägema, sest need on jumalikud), olematu karu märatsemist saali ukse ees ja palju muud. Sõnad puuduvad, aga ometi on olemas arusaadav lugu. Lemmikuks oli nö. nukumäng, mis pisikese videokaameraga telgi ees suuremaks ja publikule nähtavamaks muutub.

Oh ma sattusin nüüd tagasi nendesse emotsioonidesse, mis mind esmaspäeval saalist väljudes valdasid. Ja kõige hullem selle juures on see, et ma ei oska neid sõnades kirjeldada. Etendusest pärineva tulnuka maski kinnitasin knopkaga oma kapi siseküljele. Tulge külla, näitan teile ka.

Proovige lugeda seda suurepärast artiklit:

http://www.epl.ee/artikkel/575369

Usun, et see annab parema ülevaate, kui mina hetkel.

 

50 aastat DrMartenseid 21. apr. 2010

Filed under: ajas ja ruumis — viinamarjad @ 19:58
Tags: ,

Mul on mingi vihma ja vee fetiš vist. Ilus-ilus-ilus!

 

Karamazov work in progress 20. apr. 2010

Koostöös Von Krahli Teatri, Kristian Smedsi ja Tampere Ülikooli Teatrirakenduse Uurimiskeskusega toimub Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 3. kursuse tudengitel aprilli alguses kahenädalane workshop Tamperes. Workshop on ettevalmistuseks 2011. aastal valmivale lavastusele Dostojevski romaani „Vennad Karamazovid” ainetel. Workshopi viib läbi Kristian Smeds ja tulemusi esitletakse demo-etendusel Kanuti Gildi SAALis.

Meeskond: TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia III kursuse teatrikunsti tudengid, Kristian Smeds.

Sellise warm-up’i järel ei jäägi muud üle, kui oodata aasta hiljem etenduvat täismängu. Laulu, tantsu, möllu – kõike sai selle pooleteise tunni jooksul Kanuti Gildis. Positiivne oli see, et sain üle vaadata ka Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Lavaka omad on ikka ära nähtud ja parematele silm peale pandud (kes kuhu edasi jms). Üllatav: Viljandi näitlejahakatised (kui mitte öelda näitlejad) meeldisid mulle tohutult. Nende lavaenergia oli nii positiivne. Võib-olla oli asi selles, kuidas tükk lahendatud olid. Samas kogu tralli kõrval leidus ka hulluks minemist, ilusat tantsu ja armastuse olemasolust kahtlemist.

Mis siin ikka öelda. Kurat, mulle meeldis. Väga.

Raamatu peaks vahepeal ette võtma ja täismäng tuleb täielik!

/ps. huvitav mis nendel tudengitel vene kirjanikega on? mulle nende looming väga meeldib, aga viimasel ajal on nende tööd eriti suure tähelepanu alla võetud – tegid ju lavaka omadki Bulgakovi raamatu järgi tükki.