Pildid tegi mu armas Kristiine Raag. Viimased kaks on meie endi rõõmuks ja eelviimasel ei saa üle ega ümber sellest emotsioonist ja pildilt kiirgavast soojusest.
Kui minust üheks päevaks haldjas sai 1. juuni 2011
Isiklik #10 – pilt ja kommentaar 1. juuli 2010
Pärnu jutukesi on LIIGA palju, et neid siia kirja panema hakata. Selle asemel otsustasin ma piltide kasuks.
Rongis leidsin, et prillid on väikse jänkuüllatuse kotis teinud.
Kariniga õnnelikult Pärnus.
All my babies (Triin, kelle korteris me peatusime, oli neist vaimustuses mingi etapp) ja pilves silmadega Winny.
Kikud puhtaks vs. Karini hiigelkäsi.
Robin ja Alo.
Pa(a)vel ja Timm.
Korralikud.
Reklaamnäod.
Kadi ja Elina working hard.
Täiesti juhuslikult mööda minemas.
Kui püsiklient tõi maasikaid.
Enne
Pärast
Ülevoolavalt õnnelikud.
Nägu ütleb, et kerge koorem on peal.
*
Eile käisin ESIMEST (jah ma tean, et see on patt) korda päikest võtmas. Varem pole leidnud aega või pole olnud ilma. Tutermaale me igatahes Martiniga teele asusime ja kohapeal olime kolmekesi. St Liise ka. Ülejäänud seltskond vajus ära. Häbi-häbi.
Damn you TOY (Liise armas väike õeke)
Martin unustas prillid koju nagu näha.
Mm.. vesi.
Ootas mind eile vastasmaja katusel.
Mu kunstniku-härra, kes eelmine aasta oma spoti pealt ära kadus andis see aasta end näole!!! St. mul on kodus nüüd üks trummipoiss und valvamas. Suve jooksul kavatsen talle kaaslased ka hankida.
*
Enne järgmist nädalat minust tõenäoliselt siit kuulda ei saa. Pai.
Jason Mraz – Life Is Wonderful
Isiklik #8 24. mai 2010
Kui “Sügisballi” täielikult läbi olen lugenud panen siia kindlasti oma lemmik kohad kirja. Nad on mul raamatus kenasti üles märgitud. Üldiselt on raamat läbi ja lõhki üks armastusväärne teos. Inimesed kulgemas oma elurütmis ja rutiinis. Igaühel mingid sarnases joones jooksvad mõtted, mis neid igapäevaselt painavad.
“Mässajate” etendus jäi ära ja leidsin järsult õhtus paar lisatundi aega. Kahju oli etenduse pärast, aga aeg tuli kasuks. Ideaalne ilm kodus olemiseks ja õppimine tuli üllatavalt hästi välja. Eelviimane nädal ja õpimaraton. Tegelikult see väga hea ei ole, aga seda parem on suvevaheajale minna ja koolile So long lehvitada. Kuni viimase keskkoolisügiseni.
Sofi leiab homme oma mälupulgalt lisaks filmile väikse sürpriisi, mille ma ilmtingimata sinna lisada tahtsin.
Eile käis Piia külas. Õhtul ülemeelikus tujus käisin Karinile täielikku ajuvabadust ajamas. Regulaarselt. Nii tunnis paar korda (kui mitte rohkem).
Mõtted jooksevad siia-sinna ja seisma jääda ei taha. Olen hakanud elama mõtte järgi, et ei hangi endale asju, mida tahan, vaid mida vajan. Selle mõttega viisin laupäevaselt täikalt alles jäänud asjad Humana kogumiskasti. Ehk keegi saab selle läbi rõõmu tunda. Siis oleks minu püüe täidetud.
Bettiga arutasime maailmaparandamist ja lõpuks läks teema väga laiaks kätte: lastekodulapsed, annetused kõik-kõik.. Mul on jälle See vool peal, mis aina enam selliseid mõtteid pähe tekitab. Nad idanevad seal kogu aeg, aga aegajalt tulevad suurte hoogudena välja.
Öösel poole kolme ajal teki all ei suutnud magama jääda enne, kui mõtlesin välja ja kinnitasin üle oma mõtte allika. Andersoni luuletuse lõpuread painasid mind:
Kõik inimesed magavad, kuid keegi ei tea, miks. Keegi
ei tea isegi seda, miks me oleme ärkvel.
Naabrist parem 20. apr 2010
Haha mu lemmik paarike Liise ja Martin on varsti telestaarid. Saates Naabrist Parem võimisiganes see nimi ongi. Olge siis valmis pöialt hoidma.
Isiklik #5 11. apr 2010
Naljakas, kuidas inimesed, keda sa pidasid niiöelda enda inimesteks, suudavad niivõrd palju pettumust valmistada. Viimase nädala jooksul olen seda mitmeid kordi tunda saanud.
Eelnev nädal on vaatamata pettumustele siiski ka mind uuesti rajale tõuganud. Torman mööda linna ringi tehes asju, mis mulle midagi tähendavad ja mida ma tõesti ise teha tahan. Ja see juba on midagi. Olen palju rohkem sotti saanud endast ja teistest ja asjadest, mida ma tõesti naudin.
Pildilisa traditsioon jätkub. Esiteks lisan kaks pilti, mis ma kunagi ammu Ardus tegin. See oli selle talve esimene lumi, kui ma ei eksi.
Üldiselt on see kuradi naljakas, et talve ootuses ootame me maha paksu kohevat lumevaipa, et siis paari kuu pärast kiruda selle olemasolu. Siis tuleb kevadigatsus ja lumeving peale.
Märtsi kuust mõned pildid veel.
Koristamine sujus ka täitsa ilusasti. Don’t get me wrong, asjad olid seal vaid ajutiselt nii – kuni ma põranda tolmuimetasin ja pesutasin.
Kaks vasakpoolsemat virna on minu jagu, parempoolne laenatud kraam.
Koogimöll.
Elis sai mult kirja.
Et juuksed pärast kokkamist kui praekartulid ei lõhnaks. Olid põhjused hõkahõka.
Tsekkige jalga + teip hoidis tätoveerimise tõttu seal olnud paberit.
Kui juba mainida, siis peaks näitama vist ka:
Oma kalli Häldiga. Ülejäänud pildid sellest seeriast on liiga kohutavad (kohutavalt naljakad ka muidugi), et neid avalikkuse ette tuua.
