Alustades nullist võid sa jõuda kõigeni, mida ainult soovid. Läbi raskuste, läbi pisarate, kuid sa jõuad sinna õnnelikku lõpp-punkti.
Värskelt filmi vaatamise lõpetanud on hing täis tahtmist teha. Olen tähele pannud, et viimasel ajal on mul ette juhtunud romantilised või inspireerivad filmid. See oli mõlemat.
Mind tõmbavad filmid ilusatest kohtadest ja ilusatest inimestest. Coco enne Chaneli, Cheri, Vicky Cristina Barcelona ja nüüd siis Under The Tuscan Sun. See õhustik, mis seal valitseb on nii vaba ja täis võimalusi. Eesti endiselt kestvas talves on lausa kohustuslik kõike seda vaadata. Tekitab lootusi ja ootusi. Ja me kõik teame, kui hästi vahel kõike seda vaja on.
Filmi sisu ma ümber rääkima ei hakka. Ei taha, sest ei oskaks seda nii ilusalt teha, kui film ise seda teeb. Palun, kui teil on vähegi tahtmist nautida veidi kaunist Itaaliat koos kõigi oma keerdude ja vingerpussidega, siis vaadake filmi.
“My Fefe used to say that: no matter what happens, always keep your childish innocence. It’s the most important thing.”
