César Vallejo
Tõlkinud Ain Kaalep
*
Üks mees seal käib, käe otsas leib.
Kas hakkan nüüd oma kahestumist kirjeldama?
*
Teine istub, kratsib, leiab kaenla alt täi ja tapab selle.
Kas tasub üldse kõnelda psühhoanalüüsist?
*
Keegi on tunginud mu rinda, kaigas käes.
Kas rääkida seepeale arstiga Sokratesest?
*
Lonkur läheb mööda, käekõrval laps.
Kas hakkan nüüd lugema André Bretoni?
*
Üks väriseb külmast, köhib, sülitab verd.
Satub ta iial riivama Mina sügavust?
*
Üks otsib solgi seest konte ja koorukesi.
Kuidas nüüd kirjutada veel lõpmatusest?
*
Töömees kukub katuselt, sureb ega söö enam hommikust.
Kas uuendada seepeale troope, metafoore?
*
Kaupmees tüssab ostjat ühe grammiga.
Kas kõnelda nüüd neljandast dimensioonist?
*
Pankur võtab bilanssi.
Mis näoga nutt teatris?
*
Paaria magab, teise jalg vastu seina.
Kas kõnelda nüüd Picassost, kui seintel pole kõrvu?
*
Keegi läheb nuuksudes matusele.
Kuidas nüüd lasta end veel Akadeemiasse valida?
*
Keegi puhastab püssi oma köögis.
Mis mõttega kõnelda sealtilma asjadest?
*
Keegi läheb mööda ja rehkendab sõrmedel.
Kuidas kõnelda mitte-minast ja mitte karjuda?
*
5. november 1937
*
/tärnid on vajalikud, sest wordpressile väga ei meeldi neid tühje ridasid jätta (böö)
