Kirjutasin varasemalt Fine5′i etendusest “Enne, kui minna, ma ütlen.” Nüüd on lood nii, et BFMi tudengid tulid välja lühidokumentaalfilmiga etendusest, Fine5′i olukorrast ja veidi ka ajaloost. Kohati on raske Rene juttu kuulda seoses muusika validusega, ent armas video on siiski.
Talihina Sky: The story of Kings of Leon sai vaadatud.
Ootasin mida ma ootasin, aga jäin siiski rahule. Eks see vaesest perest pärit ja rikkaks saamine ongi see, mida inimesed taga ajama lähevad. Ameerika unelm. Antud juhul aga sai talent tunnustatud.
“Enne kui minna, ma ütlen“
teater: Fine5 Tantsuteater
Tegijad: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo
Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein, Gert Preegel.
Valgus: Airi Eras
Esietendunud: 24.november 2011
“Enne kui minna, ma ütlen“ on lavastus 9 tantsijale ja paigale, millega
nad on olnud tihedalt seotud. 2012 aastal täitub Fine5 Tantsuteatril 20nes
tegevusaasta ja sellest 15 aastat on loominguliseks koduks olnud stuudio
Laial tänaval. Kultuuripealinnaks olemise aastal müüs Tallinna
linnavalitsus stuudio ära ja enne lahkumist etendavad nad siin
spetsiaalselt lahkumiseks loodavat tantsulavastust.
Tavaliselt enne lahkumist korraks istutakse ja vaikitakse. Kuid võib ka
teisiti. Ka see on üks kultuuriaasta „mereäärne lugu“. See on ühe
tantsijate kogukonna Laia tänava lugu.
Lisaetendused: 28.-30.jaanuar 2012 kell 19.00
Koht: Lai tn9, Tallinn
Piletimüük: Piletilevi (10 eur, etendusele pääseb ainult 15 pealtvaatajat)
Kohtade broneerimine: tiina@fine5.ee
Lavastuse koduleht wwww.fine5.ee
Dance-performance “Before I leave, I will say”
Fine5 Tantsuteater
Work-team: Tiina Ollesk, Rene Nõmmik, Dmitri Kruus, Rain Saukas, Simo
Kruusement, Helen Reitsnik, Eneli Raud, Laura Kvelstein, Gert Preegel,
Airi Eras
Premier: Nov.24, 2011
Additional performances in January 27.-29th 2012 at 19.00
Place: Lai 9, Tallinn
Web-site: www.fine5.ee
Reservations: tiina@fine5.ee
“Before I leave, I will say” is the performance for 9 dancers and the
Place, where they have worked for a long time. In 2012 Fine5 Dance Theatre
will celebrate its 20th anniversary and for 15 years we have had a little
home studio in the Old City of Tallinn. Many of Fine 5 DT well-known
performances and projects have been created there and lot of people who
were interested in the art of dance took contemporary dance classes at Lai
9 for all these years. On the year of „2011 – European Capital of Culture“
Tallinn City Council sold the house where studio has worked and the
dancers have to leave. But before leaving they will perform a special
farewell dance performance. It will be performed for only 15 people at the
time. There is a tradition to sit down in silence before saying “goodbye”.
But we will leave the place we love so much in another way. Look – this is
very different story of 2011 -The year of culture capital. This is a story
of a dance community on the Lai Street.
*
Ei oskagi öelda, kas asi on selles, et olen ka ise kohaga seotud olnud, aga väga emotsionaalne kogemus. Tõenäoliselt on asi selles, ent kui teiste väheste pealtnägijate silmi vaadates näed ka nendes pisaraid. Nüüd on siis võimalus veel näha. Kui tants ja/või Fine5 sulle midagi tähendavad ei taha sa seda maha magada.
Väljas hakkab vaikselt valgemaks minema. Tumesinisest saab helesinine ja ehk piilub varsti päikegi kuskilt pilve tagant välja. Eilne elektritus mõjus mu unele veidralt. Öösel ei saanud kuidagi magama mindud ja hommikul ei saanud kuidagi magatud. See-eest mõjus küünlavalgel olek hästi mu kirjutamisele. Kohati maagiline oli jälgida tindi ilmumist paberile. Ei tahtnud kuidagi peatuda ja saigi kõik kirja pandud, mis nii ammu sees oli kipitanud.
Ardus on hea.
Nautida kodu rahu ja vaikust ja lugeda ühe hingetõmbega läbi sõbra kirjutatud raamat. Lasta tuppa värsket, karget õhku ja juua teed suurest auravast tassist. Koristada kogu korter ära ja jätta kogu voodi raamatumäe alla. Kirjutada väikse kuid erksa valguse käes ja kuulata rahulikke meloodiaid. Mängida trummi ja mõelda sellest, kuidas naabrid seda kuulevad, kuidas sellesse suhtuvad. Avastada, et kõik küünlad on märkamatult ära kustunud. Otsida üles filmirull, mida siiani ilmutusse pole viinud. Teha plaane ja unistada. Märgata detaile ja väikseid imesid.
Mul ei ole hirme, vahel kardan küll…
Hetked, mil muusika suudab sind rohkem defineerida kui sa ise…
Ardu. Igatsesin eile öösel lumesadu. Lootsin ärgates eest valge vaiba leida. Päris nii ei läinud. Eilne tormiennustus aga läks täide. Samas sellise tuulega vaikselt kodus istuda on parem Ardus kui Tallinnas. Kuidagi kindlam on olla. Rüübata hommikukohvi ja teada, et veidi on veel meekooki. See osa, millest öösel jagu ei saanud.
Pole väga kirjutama kiirustanud viimasel ajal. Siia ma mõtlen. Täiendan aeg-ajalt oma filmilisti, sest filmilummus on mind taas haaranud ja seda hetke ei tohi käest lasta, sest ma olen muidu liiga laisk flmivaataja. Mul on hetkel filmidega nagu raamatutega. Nimekiri on kogunenud. Raamatuid on vast rohkem. Positiivne ise-enesest.
Loen Margus Mikomägi “Koguja raamatut” ja armun teatrimaailma aina enam. Näiteks mulle on Uku Uusberg alati sümpatiseerinud, kuigi ma teda teab kui palju laval pole näinud. Miski tema olekus on selline, et ma tean, et ta teeb head asja. Tänu intervjuule temaga sain ma kinnitust. Tegu on sümpaatse inimesega. Intelligentse inimesega. Jah, raamatulehtedelt kumab see läbi. Ma ei usu, et eksin. Ja Reet Neimari intervjuu.. Oh.. Mõttekäik sellest, kuidas publik on harjutatud vaatama kiires tempos liikuvat etendust ja osad, mis ebaatraktiivsed tunduvad, neile ei pööratagi tähelepanu. Tunnen, et NO99 lavastus “Misery” on täpselt selline etendus, mille esimene pool paljudele muljet ei avalda, sest toimub suures osas pisikeses, veidi hämaras ruumis. Ometi tuleb just seal välja see näitleja meisterlikkus, mida mina laval näha tahan. Olen alati teadnud, et Marika Vaarik on Suur Näitleja, aga selle etendusega tuletas ta seda mulle meelde. Ja veel kuidas. Teisipäevasel etendusel mängis ta apsakad nii hästi välja ja kogu saalitäis rahvast muutus kohe elavamaks. Tundus nagu oleks esirea inimesed meelega kaasatud. Ometi saadi aru, et midagi läks nüüd veidi nihu.
